igaveseks, pannes oma luuletuse ülesehitusega,tähenduse ja sisuga aluse täiesti uuele ajajärgule. On äärmiselt kurb tõdeda, nagu eelpool juba mainitud, et mul puuduvad teadmised Eesti luule vallas. Ma siiralt loodan lähiaastatel pöörata luulele rohkem tähelepanu ja ehk saab mulle Juhan Viidingu roll seeläbi palju selgemaks. Kuid samas pole ma siiani aru saanud, kas ma armastan Juhan Viidingu luulet luule või Viidingu pärast. Ma arvan, et armastan mõlemat. Ma loodan. ELOLE kiosk oli kuradi kujusid täis - sarvedega ja ilma lapseke asjata leti ees käis - ingleid ei torganud silma miks on küll ühed ja teised ei näe - on nad ju samast maailmast laps surus taskusse väikese käe - langes üks pisar ta silmast siis aga meenus üks jalutuskäik Pirita poole ja kohe silmisse ilmuski naerune läik kerge ja sügav sai ohe ema poolt hommikul triigitud rätt pühkis need pisarad ära ingel - ta sirutas tiibu ja kätt oli - ei lennanud ära
Samas oli seal ka säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. ,,Elulootuses" on Viidingu luuleread muutunud ka sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet,
Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud Juhan melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud Juhan Viidingu tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. "Osas" leidub ka proosat, tuntuim on "Hilinenud vastus". Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Paari luuletuse analüüs ,,Siin" Olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. Ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus peoga, teoga, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni. Eriti sügavalt välja. Vastavalt enesele. Just nagu teadagi.
annaabi.ee 
