1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
*23.02.1918 loetakse esimest korda Pärnus ette *24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik. -Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts) *25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti Vabadussõda Üldised faktid *Sõda, milles Saksa okupatsiooni alt vabanenud EV kaitseb oma iseseisvust Punaarmee ja Baltisaksa mõisnikuväe vastu *Kestab 28.11.1918 2.02.1920 *Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr *Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920 Ellugu *11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga) *13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt) *Punaarmee jätkab edukalt pealetungi ning Eestit on tabanud sõjaline ebaedu:
saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus. Selle põhjuseks traditsiooniliselt peetakse industriaalset pöörest 19 sajandi keskel. Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne
annaabi.ee 
