tõsidus laseb selgesti aimata kujutava karakteri põhiolemust. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku.
A. Laikmaa kujundas 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku varjundiga. Peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree ,,Lääne neiu" on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi
taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunite värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber. Oma mõtete tribüüniks kasutas ta Tallinnas ilmuvat uut ajalehte Teataja. Nii sattus ta tihedasse kontakti ajalehe 5 ümber koondunud eesti radikaalsete haritlastega ning temas küpses otsus asuda taas