teavet oma pärituolu, põhjuse kodustest eraldamise ning tema tulevikku puudutavate asjaolude kohta. Laste eraldamisel perekonnast, tuleb jätta ühest perest pärit õed ja vennad kokku, kui see pole vastuolus laste huvidega. Valla- või linnavalitsus on kohustatud hoolitsema lapse sidemete säilimise eest endise kodukohaga, kui ta määratakse hooldamisele teise piirkonda. Kohalik omavalitsus loob lapsele võimalused endisesse kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel. Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega
osalusest poliitikas või valitsusorganites. Seda on ilmekalt kirjeldanud oma kogemuste põhjal Kaija Maria Junkkri, teoses ,,Naine, nagu sa oled'' (1997: 40). 6 1.1.2. Naine ja mees Naise ja mehe suhteid iseloomustamaks sobiks lause : naine on kael, mis keerab mehe pead. See tähendas seda, et otsustusõigus kuulus vääramatult mehele ning naisel oli õigus vaid püüda neid otsuseid mõjutada ning nõu anda. Elluastumisel ei olnud tavaks, et vanemad otsustavad alati poja eest, kelle ta naiseks peab võtma poeg oli täisealiseks saades küllaltki iseseisev ja teinekord võttis enesele õiguse otsustada vanemategi edasise käekäigu üle. Samas peeti endastmõistetavaks, et tütre mehelemineku üle otsustasid vanemad ja noorikul oli ses asjas vähe sõnaõigust. Muuseas, väljendid ,,mehele minema" ja ,,tema omaks saama" näitavad kujukalt ära naise allutatuse. Mees aga ,,võttis" OMALE naise
Sellistel juhtudel peaksid lapse kodukoha KOV ja see KOV, millega on lapsel kõige tugevam side, tegema lapse täisealiseks saamisel koostööd, et Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 50 aidata last elluastumisel. See on küll ka täna võimalik, kuid kaaluda tuleks sellise koostöö tähtsustamist ka seaduses. Teise võimaliku variandina soovitavad eksperdid kaaluda LKS eelnõu § 23 täiendamist sättega, mille kohaselt peab lapsele asendushoolduse asukoha valikul lähtuma lapse endise elukoha lähedusest, v.a juhtudel, kui kohtu määrusega on lapse ja vanema suhtlemine piiratud. See aitaks kaasa lapse ja vanema suhete säilimisele.