Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda. Tulemusena kaardistati 45% planeedi pinnast. Teine, MESSENGER, mis praegugi on kosmoses, startis 3. augustil 2004. Ta hakkas 14. jaanuaril 2008 pildistama Merkuuri seni varjatud poolt, möödalennud olid veel oktoobris 2008 ja septembris 2009. Märtsis 2011 peaks sond jõudma Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile, kuhu ta jääb terveks aastaks, et planeedi pinda oma arvukate instrumentidega põhjalikult uurida ja esimest korda täielikult kaardistada.
a lühem läbimõõt. Loomulikult näitab number vaid seda, millisena paistab galaktika meilt vaadatuna. Läätsjad ehk S0 galaktikad Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad aga täiesti. Sageli on väga raske eristada S0 ja E tüüpe. S0 galaktikatele on iseloomulik: tsentraalne mõhn, mis on iseloomulik ka elliptilisele galaktikale mõhna ümbritsev ketas, millel on mõhnast lamedam heledusprofiil ning on struktuuritu ja õhukene mõhna ja ketta vahel võib olla lääts, millel on väga lame heledusprofiil ja järsu välisservaga moodustis. Lääts on struktuuritu, kuid võib sisaldada läbivat varba, ning sferoidne (ehk pöördellipsoidne) 4 Spiraalsed galaktikad
KUU JA MAA SUHE Kuu tiirleb ümber Maa ning teeb täisringi peale 27,3 päevaga – arvestades Kuu asukohta statsionaarsete tähtede suhtes. Et Kuu jõuaks samasse punkti Maalt vaadatuna, läheb aega umbes 29,5 päeva – seda nimetatakse sünoodiliseks kuuks, eelmist aga sideeriliseks kuuks. Kuu on Maa ainus kaaslane. Kuu orbiit on aga üsna keeruline, kuna tema orbiiti mõjutab Päike, mis tõmbab Kuud enda poole ning on üheks põhiliseks põhjuseks Kuu elliptilisele orbiidile. Samuti on Kuu kaaslaste hulgas unikaalne, kuna erinevalt teistest mõjub Päikese külgetõmbejõud talle Kuu orbiit tugevamalt kui planeedile, mis muudab Kuu orbiidi kaldu rohkem Päikese Maa poole ja on andnud ka põhjust vaielda Kuu staatust kui eraldi planeeti, mitte Maa kaaslast. Päikese mõjul on Kuu side maaga nõrgem täiskuu ja kuu loomise ajal.
Algul oli plaanis aparaate Merkuurile maandada, kuid see kava on esialgu kõrvale jäetud. Sondid peaksid plaanide järgi startima Vene Sojuz-tüüpi raketiga Guyana kosmosekeskusest 2013. aastal ja jõudma Merkuurini 2019. aastaks. Trajektoori kujundamiseks teeb BepiColombo möödalennu Kuust ja Veenusest ning lõpuks Merkuurist ja jõuab lõpuks 2019 Merkuuri juurde. Kasutatakse nii keemilisi kui ka ioonmootoreid. Magnetomeetersond lastakse Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile. Seejärel lastakse keemiliste rakettide abil kaardistaja-sond ringorbiidile. Kumbki sond töötab Merkuuri-lähedasel orbiidil ühe aasta. Kaardistaja-sondil on MESSENGER-i omadele sarnased spektromeetrid ning ta uurib planeete paljudel lainepikkustel, sealhulgas infrapuna-, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguse sagedusel. Peale selle loodetakse üldrelatiivsusteooria ennustusi täpsemalt kontrollida.
servalt ulatudes 1,5 x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevad kettas, mis ümbritsetud vanadest tähtedest koosnevast keskosa mõhnast. 26 Kirjeldage tähtede liikumist spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates. Elliptilises galaktikas- tähti vaadeldakse kui põrkevaba ideaalse gaasi molekule, mis liiguvad iseenda poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. Galaktika ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Spiraal galaktikas- lisandub elliptilisele keskosale pöörlev, gaasi sisaldav ketas, et gaas erinevalt tähtedest summutab kõik suhtelised liikumised, kujuneb ketas ühtlaseks, õhukeseks ja korrapäraselt pöörlevaks. Sellise ketta tekke tingimuseks on gaasi ja pöörlemise olemasolu. Tähed liiguvad orbiidil sirgjooneliselt. 27. Milliseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks? Aktiivseid galaktikaid eristab normaalsest tuuma sinakas värvus ja heledate emissioonijoonte spekter. Tuum erakordselt hele
nähtamatust poolest. Seal, neljandal päeval peale starti, käivitati peamootor uuesti, pidurdades kompleksi ja viies see peaaegu ringikujulisele orbiidile Kuu ümber. Conrad ja Bean sisenesid kuumoodulisse ja lülitasid sisse juhtimiseadmed ja kontrollisid üle kõigi süsteemide funktsioneerimise. Viienda päeva alguses sulges kuumooduli meeskond luugi enda taga ja eraldus orbitaallaevast. Kuumoodul läks üle elliptilisele orbiidile periseleeniga 15 km kõrgusel maandumiskoha lähedal. Umbes 500 km kaugusel maandumiskohast alustati juhitavat laskumist Kuule. Pidurdamise käigus saadeti trajektoori parameetreid Maale, kus arvutati välja vajalikke parandid korrektsioonide jaoks. Parandid saadeti piloodile tagasi ja Bean sisestas need kuumooduli pardaarvutisse. Pikaajalised treeningud maandumiskoha maastikumaketiga lubasid Conradil, kes juhtis maandumist, kiiresti kindlaks teha tuntud Kuu
annaabi.ee 
