· Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli pikk siidist kollane ja kortsus. · Kui täiendid käivad põhisõna kohta, mis on sisult mitmuslik, siis eristatakse need komaga. N: Suuri, haisvaid, katkiseisd ja logisevaid prügikaste ei vajanud keegi. Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. N: Lill oli kaunis, lõhnav, roosaõieline. KOMA POLE Kaunis roosaõieline lõhnav lill oli vaasis. Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine Kuidas otsustada kas sõnapaar kirjutada kokku või lahku. I Määran mõlema sõna liigi. II Määran täiendsõna käände. III Otsusta, kas sõnad koos moodustavad tervikmõiste ( N:sõnajalg) või alluvad mõnele reeglile. IV Nüüd rakendan reeglid. Nimisõna + Nimisõna
Puuliikide rühmitamine kõrguse ja vanuse järgi. Tooge näiteid. Ülikõrged: h ebatsuuga, kõrged: h kuusk, h mänd keskmised h haab, h tamm, arukask madalad sookask, hall lepp, h elupuu väga madalad h toomingas, h kadakas, h pihlakas 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt
harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a)(must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt
annaabi.ee 
