Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism täiesti põhjendamatu viha kellegi teise suhtes. Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tänapäeval on rassism siiski edasi kandunud. Inimesed peavad rassismi rõhutajateks ka politseid. Ma arvan, et paljud on näinud videosi, kus politsei kohtleb julmalt kinnipüütud mustanahalist kriminaali, pekstes neid käte, jalgade ja nuiadega, siis kui kriminaal vastuapanu ei osuta. Julma ja väärikust alandava kohtlemist võib seostada eelmise lõiguga, kus politsei piinab kinnipüütavat piinatakse puhtalt nahavärvi tõttu
· mehed: 35,2 aastat 10 · naised: 36,5 aastat Eeldatav vanus: · kogu: 77,41 aastat · meestel: 75,11 aastat · naistel: 79,85 aastat AIDS-i nakatunud inimeste arv: 3 300 (2003) Rahvastikupüramiidid vanuselise ja soolise koosseisu järgi (inimeste arv tuhandetes). 11 Rahvaarvu kasv (arv tuleb korrutada 1 000-ga) Etniline koosseis ja keeled Hispaania vallutused elimineerisid hulganisti Kuuba põlisasukaid. Vallutajad tõid endiga kaasa mitmeid orjastatud aafriklasi nii Kongost, Guineast kui ka Nigeeriast. 19.sajandil liitusid töölisklassiga hiinlased. 20.sajandil suurendasid elanikkonna etnilist segu USA, Hispaania ja Venemaa immigrandid. Hetkel on umbes 51% mulatte, 37% valgeid, 11% neegreid ja 1% hiinlasi. Vähesel hulgal on ka überasunuid Haitilit ja Jaapanist. Kuuba riigikeeleks on hispaania keel. Jamaicalt ja Haitilt lahkunud immigrandid on
Peamine puudus on nt Eestile omane situatsioon, kus koalitsioone moodustavad tavaliselt 2-3 parteid, mis peaks teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Seega võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral, nt 1980ndate Lääne- Saksamaal stabiilselt 5-6% häältest saanud Rohelised elimineerisid mitmes liidumaas SPD võimult, kuna erinevalt FDP-ga ei soovinud ökoloogid suurema poliitilise jõuga koostööd teha. Puuduseks on veel häälte lugemise keerukus, millest valijad ei saa aru. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt parlament iga 4 aasta tagant, president iga 5 aasta tagant ja kohalik võim iga 3 või 4 aasta tagant. Kui ilma mõjuva põhjuseta sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma
annaabi.ee 
