Neid liike eristab üksteisest nokk, mis on kohastunud vastavalt toitumisele. Tänapäeval on saartel ka palju inimeste poolt sisse toodud liike, kes seda ainulaadset loodust hävitavad. Samuti on ohuks ka turism ning loodus ise, seda mere taseme tõusu näol. Saared ei ole mere pinnast palju kõrgemal ning ka paarikümne sentimeetrine vee taseme tõus, seab tugevalt ohtu sealsete liikide säilimise. Veel seal elutsevaid liike: Lennuvõimetud kormoranid, Elevantkilpkonnad (saared on nende järgi nime saanud), Galapagose pingviin, Laavasisalik, sinijalgsed suulased, fregattlind, Huvitav tähelepanek sealsetest loomadest, mida avastas juba Darwin, on see, et loomad ei karda inimesi. Neile võib vabalt minna väga lähedale ilma, et nad eemale jookseksid.
et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (Cryptodira) kuuluvad Galápagose saartel elavad elevantkilpkonnad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, Madagaskaril elav ämblikkilpkonn, kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske
Elevantkilpkonn Elevantkilpkonn kuulub kooldkaelaliste alamseltsi. Looduses elab ainult Galapagose saartel. Ta on üks suurematest maismaa kilpkonnadest: pikkus kuni 1,5 meetrit ja ta kaalub kuni 200 kilogrammi (varemalt on püütud kuni 400 kg kaaluvaid isendeid. Elevantkilkonn elab väga vanaks(loomaaedades on olnud 100-aastaseid isendeid). Alates 1535 aastast on inimesed on neid tapetud liha ja õli saamiseks suurel määral. Elevantkilpkonnad on rohusööjad loomad, siis on nende hävimist soodustanud kariloomade saartele toomine. Kariloomad söövad ka rohtu ja tallavad elevantkilpkonnade mune puruks. 19.sajandil kirjeldatud alamliigist on hävinud 7, kõik säilinud kilpkonnad on haruldased. Maailma erinevates loomaaedades elab u.200 isendit.
annaabi.ee 
