Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks, vee piserdamiseks, puude haaramiseks või vaenlasega võitlemiseks. Elevandil on kaks võhka, mille abil ta kisub lahti puukoort ja võitleb. Elevandid elavad väikestes perekarjades, kuhu kuuluvad emasloomad poegadega. Karja juhib vanim emasloom. Kui elevandipojad om umbes 10-12 aastaselt täiskasvanuks saanud, lahkuvad nad karjast ja moodustavad ise rühma. Vanemad elevandid elavad üksi. India elevant on väiksem kui tema Aafrika sugulane. India elevandil on võhad vaid isasel, ka tema kõrvad on tunduvalt väiksemad kui aafrika elevandil. Elevante on juba sajandeid kütitud nende võhkade pärast. Tänapäeval on elevandiluuga kauplemisele seatud ranged reeglid ja elevandi on kaitse all. Keskkond Elevandid elavad perekondadena üheskoos
kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad. Kunagi olid Aafrika elevandid paljudes Aafrika piirkondades tavalised, ent elevandiluu hankimisel on neid ohjeldamatult kütitud. Praeguseks on elevandiluuga, ehk vandliga kauplemine väga range kontrolli all, ent salaküttimine käib kahjuks ikka veel edasi (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Elevandi võhad
öeldud kaitseb tolm elevandi nahka . ( Loomad , lk 220-221 , David Burnei ) Aafrika elevant : Aafrika elevant on maismaal suurim elutsev loom . Aafrika isaselevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni olles ligikaudu 80 korda raskemad kui keskmine täiskasvanud inimene . Kuigi teda nimetatakse aafrika võsa või savanni elevandiks elab see liik väga mitmekesistes elupaikades . Nad elavad karjadena , kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ja nende järeltulijad . Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud , ning suguküpseks ei saa nad enne , kui on 11 aastased või veel vanemad . ( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 , David Burnei ) Alustades kõrbedes ja lõpetades vihmametsades . Tal on suuremad kõrvad kui india elevandil . India elevandi õlad kõrguvad kuni 3-4 meetri kõrgusele maapinnast .( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 David Burnei ) Ta selg moodustab nõguse kõverjoone ning ta londil on ühe asemel kaks jätket