aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi. Eesti kunsti kaitsemehhanism oli püstitamas elevandiluutorni, mis uhke üksiklasena muu elu kohal kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine
lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni, „perestroikani”; kultuuriuurija Aili Aarelaid on omakorda lähtunud mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18). Kultuuriuurimuses on nõukogude aja käsitlemise puhul rõhutatud kahte aspekti: ajaloolise mälu (re)konstrueerimist ja lähimineviku uut mõtestamist. Silmitsi seistakse küsimusega allikatest ja nende usaldusväärsusest ning tsensuurist (sh. enesetsensuurist), samuti vajadusega langetada otsus, milliseid analüütilisi kategooriaid (venestamine, vastupanu, konformism-nonkonformism, topeltmõtlemine jms
b. lootuseaastad, 1954-1968 c. lämmatamisaastad, 1968-1980 - Ajalugu läheb liikvele: a. valestart, 1980-1981 b. stagnatsiooni haripunkt, 1982-1986 c. fosforiidikevad ja Hirvepark, 1987 Aarelaid: Mentalideetilooline vaatavinkel - 1940. aastad: ellujäämise kunst - 1950. aastad: kahepaiksuse sünd - 1960. aastad: kommunismitondi kodustamine - 1970. aastad: elevandiluutorni ehitamine Lähiajaloo piirid Keeruline mingeid kindlaid piire tõmmata. Paremal juhul saab seda poliitlise ajaloo dateerimisel kasutada (nn baaside lepingu allkirjastamisega 28. dets 1939 või et täisokupatsioon algas 17. juunil 1940). Kunstistiile pea mõttetu dateerida aastalise täpsusega. Sama ka majandusajaloo ilmingute kohta. Kuna lähiajalugu on lühike, siis sinna ei mahu mõnikord isegi aastakümnete pikkused liigendused. Tuleb kasutada „piiripeenraid“
annaabi.ee 
