prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr
Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava, orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr.
Väga täpselt kujutati lihaseid ja inimkeha ehitust. IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, kusjuures eriti toonitakse õrnust ja leebust; seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi.
IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam ja enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, kusjuures eriti toonitatakse õrnust ja leebust; seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Käsikäes suurenevale looduslähedusele käivad realism ja individualism. Materjalidena eelistab IV sajand pronksi kõrval peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kulla- ja elevandiluutehnika ununeb. Kogu stiilis andis siiski üllas lihtsus nüüd maad luksuse eelistamisele. IV sajandil piirdusid kunstnikud kogu maailma olemuse esitamise asemel teostes edasi vaid näilikku, killukesi maailmast. Koos loobumisega igivanast kreeka selgusest, sattusid nad idamaise müstika mõju alla. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Just Skopas esineb teerajajana uue, dünaamilise stiili tekkimisel ja kehaliste ning hingeliste kirgede
viimased alla jäid. Vallutanud suurema osa Kreekast ja kehtestanud oma hegemoonia, lõi Philippos ülekreekalise liidu. Philippose surma järel kuningaks tema poeg Aleksander. Ta kinnitas oma jõudu Kreekas. Kreeka kultuur klassikalisel ajastul Kul tuur Vs aj . V saj. oli helleni klt. õitsenguaeg. Täiustusid pronkskujude valamine ja marmorskulptuuride raiumine. Vaadeldavale ajale eriti iseloomulik oli krüselefantiintehnika (kulla- ja elevandiluutehnika). V saj. kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamaid teoseid: Poseidoni tempel Poseidonias Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. kõige hoogsam oli ehitustegevus Ateenas. Ehitustegevus koondus peamiselt Ateena Akropolile. 480. a. pärslaste poolt purustatud, ehitati ta V saj. uuesti üles. Akropoli peatempel oli Parthenon, mis oli pühendatud Athenale
annaabi.ee 
