Elering Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 Tutvustus Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-st. Eleringi omanikuks on Eesti Vabariik, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides; sisemise pädevuse tõstmist laiemalt energiamajanduse küsimustes, sealhulgas maagaasi valdkonnas; energeetikaalase hariduse edendamist läbi Eleringi stipendiumide ja praktikaprogrammi;
Suurem konkutents Põhja-Balti ELEKTER turul Rahaline toetus Euroopa komisjon (2010) – 100 miljonit eurot Elerin ja Euroopa investeerimispank (2010) – 80 miljonit eurot Põhjamaade investeerimispank – 75 miljonit eurot Fingrid OY - ? (ca. 65 miljonit) = 320 miljonit eurot Aitäh, EstLink 40-50 miljonit eurot pro aasta Aitäh, (Eleringi Taavi juht) Veskimägi Allikad http://estlink2.elering.ee/projektist / http://estlink2.elering.ee/keskkond / http://estlink2.elering.ee/estlink-1-vs-estlink-2 / http://estlink2.elering.ee/tehnoloogia / http://estlink2.elering.ee/kaabel / http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2014/12/15/estlink-2-halb-eeskuju http://majandus24.postimees.ee/3054763/venemaa-valmistub-baltimaade-lahkumiseks-elektrisusteemist https://en.wikipedia.org/wiki/Estlink https://en
Elektribörs tagab, et elektrienergiale tekiks läbipaistev ja turupõhine hind, mis annaks investoritele ja tootjatele aluse turusituatsiooni hindamiseks ning investeerimisotsuste tegemiseks. 2.2 Elering Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, kelle ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine ja elektrienergia jõudmine iga tarbijani. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus. Selleks, et elektrisüsteem saaks toimida, on vajalik, et elektrivõrku sisenev ja võrgust väljuv elektri hulk ehk tarbimine/eksport ja tootmine/import oleksid igal hetkel tasakaalus.Bilansihalduse eesmärgiks on elektrisüsteemi bilansi tagamine igal ajahetkel. 3 KUIDAS TOIMIB ELEKTRI OSTMINE TURUL Kõik tavatarbijaid puudutavad elektrituru avamisega seotud muudatused pannakse paika elektrituruseadusega. Tavatarbija saab 2013
*Kaja Kallase asemel tuleb riigikokku Terje Trei. Lähtudes riigikogu liikme Kaja Kallase avaldusest peatada tema volitused ajutise töövõimetuse tõttu alates 14. novembrist käesoleval aastal kuni tuleva aasta 14. veebruarini otsustas riigikogu juhatus, et käesoleva aasta 14. novembrist kuni tuleva aasta 13. veebruarini asub riigikogu liikmeks asendusliige Terje Trei.Reformierakondlasest riigikogu saadikul Kaja Kallasel ja Eleringi juhatuse esimehel Taavi Veskimäel sündis eelmise nädala teisipäeval poeg. Vaid päev varem oli saadik parlamendis tööl. Riigikogu juhatus registreeris täna Terje Trei Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas ta keskkonnakomisjoni liikmeks, teatas parlamendi pressiesindaja.Riigikogu juhatus kinnitas sellega seoses veel riigikogu liikme Kalle Pallingu lahkumise keskkonnakomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks ning
vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk- Euroopas. Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse õhuliini tehniline projekt. Uus Kilingi-Nõmme Riia TEC II 330 kV õhuliin on ligikaudu 16 km pikk, läbib kahte maakonda ja kahte omavalitsust. Liin tuleb täielikult kogu ulatuses uude trassi
Pikk põlevkivitööstuse ajalugu ja sektori pidevalt kõrge töömaht on muutnud energeetika üheks tugevamini reguleeritud valdkonnaks. Peale Riigikogu loodud seaduste mõjutab energeetika valdkonda ka kuulumine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevusalasse, mistõttu märkimisväärne kogus otsestest juhistest ja valdkonda reguleerivatest määrustest tuleb just sealt. MKM-i mõju Eesti energeetikale võimendab ka Eesti Energia ja Eleringi kuulumine riigile, kuna just MKM suunab antud ettevõtete juhtkondade tegevust. Kuid nii MKM, kui ka Riigikogu ei saa lähtuda üksnes Eesti riiklikest ja huvigruppide vajadustest, vaid peavad arvestama ka erinevaid Euroopas vastuvõetud põhimõtteid, mis Eesti on kas otse või läbi Euroopa Liiduga liitumise aktsepteerinud. Lisaks kuulub Eesti erinevatesse organisatsioonidesse, kes omakorad dikteerivad, milline peaks olema Euroopa ja maailma tulevik.
Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. 2011. aasta seisuga kasutavad 83 riiki üle maailma tuuleenergiat ärilistel alustel. 2011. aasta seisuga moodustas tuuleenergia 2,5% ülemaailmsest energiatarbest, kasvades enam kui 25% aastas. Hind ühe toodetud energiaühiku kohta on sarnane uue söe ja naturaalgaasi installatsioonide maksumusega. Eile, 07.novembri pärastlõunal ületasid elektrituulikud Eestis Eleringi andmetel esmakordselt 200 megavati piiri tootes elektrit võimsusega 205 megavatti, mis oli ~17% selle hetke elektritarbimisest. Lisaks tugevale tuulele on tuuleparkide tootmisrekordi taga nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas. Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW.
3.1. Kõrgepinge mitteplaanilised elektrikatkestused 22.08.2012 kell 14:26 kuni 14:48 lülitusid välja 110 kV õhuliinid Valjala - Sikassaare, Orissaare - Valjala ja Võiküla - Muhu - Orissaare. Rike tekkis 110 kV õhuliinidel Leisi - Sikassaare - Valjala toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama. Seetõttu tekkis lühis, liin lülitus välja ja tekkis katkestus. 3.2. Keskpinge mitteplaanilised elektrikatkestused Keskpinge riketest võtsin vaatluse alla kolm minutit ja enam kestnud rikked. 2012
Peab aga tõdema, et seoses alternatiivenergia edasi liikumisega hakkavad taastumatutelt energiaressurssidelt saadav elektri- ja soojusenergia järk-järgult lõpptarbijale kallinema. Emissioonide direktiivide ja taastuvenergia osakaalu suurenemise regulatsioon Euroopa Liidu liikmesriikidele läheb järjest karmimaks ning süsihappegaasi ja keskkonna tasud järjest 25 kasvavad. Eleringi lehel näha kütusehindade prognoosi (Joonis 10.). Joonis 10. Taastumatute energiallikate hinnaprognoos aastatel 2010-2035 Allikas: (http://elering.ee/public/Elektriturg/Elektrienergia_hinna_kujunemine/Kutusehindade_prognoos.jpg) Prognoosis on märgata taastumatute energiaallikate (näiteks põlevkivi, maagaas, nafta, raskekütteõli) suurt hinnatõusu. Põlevkivi on Eestis peamiseks ressursiks, mistõttu võib
Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud? Ka praegu teostatav Nord Streami projekt meie ranniku lähistel kujutab meile ohtu. Gaasijuhtme plahvatades ei kujuta ette, mis meie rannikulähedasest asustusest saab. Seoses inimkonna jätkuva suurenemisega ja majanduse plahvatusliku kasvuga Aasias pole maailm jätkusuutlik ilma tuumaenergiata. Ka Eestis pole asi teisiti. Oleme eelnevalt vaadelnud Eesti energeetilist seisu ja seda, et Eleringi arvutuste kohaselt ootab meid aastal 2025 ees energiavõimsuse puudujääk umbes 1400 MW . Ja ega seda pole ka kuskilt saada, nii lähinaabritel Põhjalas kui ka kogu Euroopa Liidus valitseb defitsiit ja seda vähemalt 2025 aastani. Kuna tuumajaama rajamine on pikaajaline protsess, mis kestab ligi 12 aastat siis on viimane aeg langetada otsus oma TJ rajamise poolt või vastu. Tuumajaam töötab nüüdisajal juba umbes 60 aastat, sulgemisele kulub pea 10 aastat ja kui
annaabi.ee 
