Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf kui väejuht
detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis Gustav II Adolf kuningavande Nyköpingi riigipäeval. Troonile saades oli Gustav II Adolf kõigest 17-aastane, aga valitsemiseks küps ning oskas isegi viit erinevat keelt. 25.novembril 1620. aastal abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623. aastal Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsembril Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. 16.novembril 1932 langes Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maeti alles kaks aastat hiljem Stockholmi (4). Gustav II Adolf väejuhina Gustav II Adolfi troonile asumise ajal tulid Venemaal võimule uued jõud ning endiste liitlaste vahel puhkes sõda. Gustav Adolf oli väga võimekas väejuht
enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest Milanole ning teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele tema seisukohalt sõnamurdliku François' vangistusse tagasipöördumise osas ning ta vabastas suure lunaraha eest alates 1526. aastast tema käes pantvangis olnud Prantsuse kuninga pojad, samuti abiellus Prantsuse kuningas tema õe Eleonorega. Seejärel võis Karl teoks teha oma ammuse unistuse: lasta end paavsti poolt keisriks kroonida. See toimus Bolognas 1530. aastal ning Karlist sai viimane Saksa-Rooma keiser, kelle paavst kroonis. Tema vend Ferdinand ning tolle järglased võtsid endale ainult valitud keisri tiitli, sest tekkinud luterlaste ja katoliiklaste usulõhe tõttu poleks esimesed paavsti poolt õnnistatud keisrit enam aktsepteerinud. Ferdinandi nimetas Karl 1531. aastal aga Saksa kuningaks ehk oma järglaseks Saksa-
Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal võimule. Henry II abiellumine Akvitaania Eleanoriga (pr Aliénor d’Aquitaine). Henry II abiellus Akvitaania Eleonorega, kes oli varasemalt abielus olnud Prantsusmaa kuninga Louis VII-ga, kuid nende abielu ei kestnud kaua, 1152 abiellus Henryga, kes oli siis veel Anjou krahv. Angevini impeerium. Akvitaania valdused ühinesid Anjou valdustega ning Henry II-st sai vaieldamatult suurimate valduste omanik. Suuremad valdused kui olid Prantsusmaa kuningal. Nüüd pretendeerisid Inglismaa kuningad ka reaalselt kõigi SB rahvaste üle.
annaabi.ee 
