Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elementidevahelise" - 3 õppematerjali

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 29. Mille poolest erineb sidumismõõde põhi ja naturaalmõõtmest? Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi - see on konstruktsioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstruktsioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
368 allalaadimist
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

siis joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 10 Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi ­ see on konstrukt-sioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire e tolerantse. 11

Ehitus → Eelarvestamine
238 allalaadimist
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

- hõõrdmehhanismid, - kiilmehhanismid, - kruvimehhanismid, - painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded). Mehhanismid koosnevad omavahel liikuvalt ühendatud lülidest. Lülideks on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel seotud kinemaatilisteks paarideks, mis võimaldavad lülide omavahelist suhtelist liikumist. Kinemaatilisi paare klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on kas joon- või punkpuude. 16.1. Väntmehhanismid Väntmehhanism koosneb vändast (1), kepsust (2), liugurist (3) ja kinnislülist ehk juhikust x. Neljast kinemaatilisest paarist üks (D) on translatsioonipaar ning ülejäänud on rotatsioonipaarid. 1 2 B

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun