· Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine 3) sp: s + p = 2sp molekulid omavahel seotud 1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel · Keemilise reaktsiooni mehhanism: on kogu keemilise reaktsiooni 2) pii-side: kahe p-orbitaali kattumisel kahes ruumiosas (alkeenid) (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu. · Reaktsioonid: · Lewise definitsioonid: hape elektronpaari aktseptor; - liitumisreaktsioon: a + b = c alus- elektronpaari doonor - elimineerimisreaktsioon: a = b + c - asendusreaksioon: a-b + c-d = a-c + b-d (lähteainete rühmad · Happed on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootoneid
võrrandiga. Samuti ei ole võimalik näha reaktsiooni keemilise võrrandi abil raktsiooni toimumise mehhanismi. Reaktsiooni keneetiline võrrand saadakse tavaliselt eksperimentaalselt uurides reaktsiooni komponentide ajalist muutust. Reaktsiooni kineetiline võrrand on tavaliselt keerukas astendajaidd sisaldav võrrand ja ei oma esmapilgul samuti otsest seost raktsiooni mehhanismiga. Ometigi seos reaktsiooni kineetilise võrrandi ja reaktsiooni mehhanismi (elementaarreaktsioonide toimumise järjestus) vahel peab olema. Eeldades mingit reaktsiooni mehhanismi, peab seega olema võimalik tuletada võrrandeid, mis kirjeldaksid reaktsioonist osavõtvate komponentide ajalist muutumist.Tegelikkuses, kui on tegemist keerukamate mehhanismidega, võib eeldada, et reaktsioonist osavõttev kompponent teatud reaktsioonide tulemusena tekib ka teatid reaktsioonide tulemusena hävib. 7. Monomolekulaarsed reaksioonid gaasi faasis.
siseenergia kasuks ja töö tegemiseks Reaktsiooni soojusefekt ei sõltu teest (st. ; w * -dG p,T q = U +; q = U + Süsteem elementaarreaktsioonide arvust), vaid alg- ja lõppolekust. Moolsoojused sõltuvad temperatuurist. 10% võib soojusefekt i sisenergia kasvab niipalju, kui süsteem saab soojust ja kulutab ära selle. U=q+ Isoleeritud süsteemi sisenergia on jääv U=0. kõikuda. Iga järgnev liege reaktsioonis mõjutab üha vähem.
lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele _ Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. _ Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Reaktsioonimehhanismid _ Iga keerulise reaktsiooni saab jagada elementaarreaktsioonideks, mis vastavad reaktsiooni elementaaraktile. _ Elementaarreaktsioonide järjestust, mis viib produkti tekkeni nimetatakse reaktsiooni mehhanismiks. Kiirus ja tasakaal _ Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. _ Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Katalüüs _ Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata _ Negatiivne katalüsaator on inhibiitor
Molekulaarsuse järgi jagatakse elementaarreaktsioonid: · monomolekulaarne reaktsioon, milles osaleb üks osake (molekul A dissotsieerub või isomeriseerub produkti(de)ks) · bimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kaks osakest · trimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kolm osakest. Trimolekulaarsed reaktsioonid on väga haruldased, sest kolme osakese samaaegne põrkumine on vähe tõenäoline. Elementaarreaktsioonide kirjeldamisel kasutatavad mõisted nagu molekulaarsus, reaktsiooni järk ja stöhhiomeetriline koefitsient on tavaliselt arvuliselt kokkulangevad, kuid neid mõisteid kasutatakse erinevates kontseptsioonides. Keemiline kineetika. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. Keemiline kineetika uurib,
annaabi.ee 
