Tehtud töö võrdub kahe samadimensioonilise suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Seega: ( ) 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. Hooke'i seadus: , kus jäikustegur. Leiame töö elementaarnihkel: Leiame töö, integreerides saadud võrrandit: | Töö saame avaldada ka potentsiaalsete energiate muudu kaudu. Seega: ( ) 37. Mis on tsentraalne jõud? Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks.
tähistab pöördkeha puhul alati pöörlemisteljel asuvat massikeset, ühtlasi siis ka pöörlemistelge ennast. 1.3. Töö ja energia 1.3.1. (ja 1.3.2) Töö ja võimsus 5 6 1.3.2. 1.3.3. Õu ja potentsiaalse energia vaheline seos potentsiaalses jõuväljas: Potentsiaalse energia kaudu on võimalik arvutada kehale mõjuvat konservatiivset jõudu. Vastava seose leidmiseks arvutame tööd elementaarnihkel (Joon. 17). Seda teeme kahel viisil - jõu ja potentsiaalse energia muudu kaudu. Elementaarnihkel ds jõu suurus ja suund praktiliselt ei muutu. Saame kasutada valemit: A = F ds cosa = Fsds . Tööd teeb ainult nihkesuunaline jõu komponent F s (Joon. 17). Teisest küljest võime sama tööd arvutada nihkel ds esineva keha potentsiaalse energia muudu dW p kaudu: A = -dWp
tule arvestada pöörlemise tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne 2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ? Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud raaduise poolt moodustatud pöördenurka v = × r v = sin = R joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kreepikkust. 3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ? A = Fds cos S jõu F töö elementaarnihkel ds võib olla nii positiivne ( 0 < 90°) kui negatiivne (90 < 180 ) kui = 90 ,siis töö on = , liikumissuunaga risti olev jõud tööd ei tee 4) Mida nimetatakse kõverusringjooneks? 5) Millal ei ole inertsijõud reaalne? 6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks? Dissipatiivseteks nim jõudusi mittetsentraalseid jõudusi, mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid tsentraalsete jõudude korral. Kui energia hajub
Ampere’i jõud. Kui juhe pole kinnitatud, siis saab see nihkuda. Seega magnetväli teeb tööd vooluga juhtme nihutamisel. ⃗ F =I∗l⃗ x ⃗ B Leiame töö elementaarnihkel: d ⃗x dA=F∗dx∗cos α =F∗dx=I ∗l∗B∗dx=I∗B∗dS=I ∗d Φ ⃗ B∗d ⃗S =d Φ – on magnetvoo muu. Pindala muut on siin vektor, mille suund määratakse kruvireegliga. Pindala ümbritseva kontuuri läbime päripäeva ja koos sellega pöörame kruvi. Joonisel on siis dS vektor suunatud joonise sisse. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas.
annaabi.ee 
