> kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn.
Kuumutamisel tekib pruuni värvuse ja mõrkja maitsega karamell. Kasutatakse: maitseainena, konserveerimiseks. Tärklis (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valget värvi, krudiseb sõrmede vahel, külmas vees ei lahustu(kuumas pundub ja moodustab kliistri. Tähtsus: a)ensüümide toimel hüdrolüüsub tärklis inimorganismis glükoosiks b)taimedel on tärklis varuaine. Tärklise hüdrolüüs: Tärklis-dekstriinid-maltoos-glükoos. Dekstriinid on sama elementaarkoostisega mis tärklis, aga lühemate ahelatega. Tselluloos (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valge, kiulise ehitusega, vees ei lahustu, inimene ei suuda omastada, taimedele konstruktsiooni materjaliks. Kasutatakse: paberi ja lõhkeainete valmistamisel. Karboksüülhapped Nimetuse lõpus on hape. N:C2H5COOH- propaanhape. K una karboksüülhapetes on
Steraan C D A B cis A/B 19 4 Orgaaniliste ühendite isomeeria põhialused Isomeerid on ühesuguse elementaarkoostisega, kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste oma- dustega orgaanilised ühendid. Isomerism suurendades ühendite heterogeensust on aluseks ka rohkearvulistele spetsiifilistele biofunktsioonidele. Isomeere jaotatakse: • struktuursed (koostis-) isomeerid; • stereoisomeerid. Struktuursed (koostis-) isomeerid Aluseks on koostisaatomite erinev seostatus. Eristatakse: • ahel-isomeere:
annaabi.ee 
