Võistluskava sooritatakse vabalt valitud instrumentaalse muusika saatel. Kava maksimaalne pikkus on 2 min. ja 45 sek. Ajavõtt algab üheaegselt muusikaga ja lõpeb, kui kolmanda seeria viimane võimleja on maandunud. Iga rühm sooritab kolm akrobaatilistest elementidest koosnevat seeriat, millest esimeses seerias sooritavad kõik võistlejad ühte elementi. Iga elemendi raskusaste on määratud raskusastmete tabelis. Seeria peavad sisaldama kolme-elemendilist vahesammudeta kombinatsiooni. Pärast iga seeria sooritamist liiguvad võistlejad ühes rühmas jooksurütmis tagasi oma stardikohale. Eesmärk on, et kõik võimlejad maanduvad viimase elemendi sooritamisel maandumisalale, mitte akrorajale. Trampett Varustuses sisalduvad: 1.Trampett 2.Trampett ja hüppelaud - kõrgus nais- ja segarühmadel 160cm, meesrühmadel 165 cm 3.Ühendatud maandumisala. - eraldi trampetile koos hüppelauaga ja trampetile ilma
o basaltse magma tekke piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel
elementide n kõikvõimalikud ümberpaigutused. (n!) k-permutatsioonideks nimetatakse järjendeid, mis on mingi lõpliku hulga A teatud alamhulga elementide kõikvõimalikud ümberpaigutused. k-permutatsioone nim. ka variatsioonideks. (Nt. hulk[3] 1-permutatsioonid: 1,2,3) *Arvutada saab: n-permutatsioone Pn = n! ning k-permutatsioone Kombinatsioonid- k-kombinatsiooniks nimetatakse hulga A igat k-elemendilist alamhulka. (Nt. hulk[3] 2-kombinatsioonid: {12,13,23}). *Arvutada saab: [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. *Kombinatsioonide arvu tähist nimetatakse sageli ka binoomkordajaks. See tulenebgi aga (Newtoni) binoomivalemist. Binoomi valem-Valem, mis esitub kujul , ning sisuliselt kujutab ta endast ,,summa ruudu valemit" astmel n. Selgub aga, et binoomivalemi sulgude avamisega saame sellise üksliikmete summa, kus iga liikme kordaja e. binoomkordaja vastab sisuliselt
Valimi maht 63 Standardhälve II 18,9 Maksimaalne element 206 Korrelatsioonikordaja 1,2 0,94 Minimaalne element 123 Regressioonisirge tõus 0,493 Mediaan 167 Regr. sirge vabaliige 93,9 © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 33 PERMUTATSIOONID, VARIATSIOONID JA KOMBINATSIOONID N-elemendilist hulka saab ümber järjestada n! = 1 · 2 · 3 · … · n erineval viisil. Näiteks 20 õpilasega klassis saab lapsi erineval moel ritta panna 2432902008176640000 erineval viisil (vähemalt 2 last on vahetanud koha). n! Kombinatsioonid n-elemendist m-kaupa Cn m m! (n m )!
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 25 Arvsirge kui reaalarvude hulga geomeetriline mudel on oluliselt kujundanud ka reaalarvu- dega seotud terminoloogiat. Näiteks nimetame me reaalarve tihtipeale (arvsirge) punktideks, teatavaid reaalarvude hulki aga intervallideks. Definitsioon. Intervalliks (interval, промежуток ) nimetatakse mittetühja vähemalt kahe- elemendilist alamhulka X ⊆ R, millel on järgmine omadus: kui a, b ∈ X ja a < x < b, siis x ∈ X. Iga kaks reaalarvu a ja b, kus a < b, määravad ära neli tõkestatud intervalli : vahemiku (open interval, интервал) (a, b) := {x ∈ R | a < x < b} , poollõigud (half-open interval, полусегмент) (a, b] := {x ∈ R | a < x 6 b} ja [a, b) := {x ∈ R | a 6 x < b} ning lõigu (closed interval, сегмент) [a, b] := {x ∈ R | a 6 x 6 b}.
annaabi.ee 
