· Rull kui plaatmaterjalina väga levinud. · Vastupivad nii niiskusele kui kulumisele. · Talub hästi kemikaale. · Peamised koostisained on etüleen ja kloor, millele lisatakse täiteaineid ja värvipigmente. · Toodetakse nii ühe- kui mitmekihilisi. 2. LAMINAATPARKETT · Puitkiud põhimikule kantud plastikust pinnakihiga põrandakatte plaadid, enamasti puidu või kivi imitatsiooniga. 3. ANTISTAATILISED KATTED · Tänu erilisele töötlusele ei tekita elektrostaatilisi leanguid. 4. ELEKTRIT JUHTIVAD PÕRANDAKATTED · Vähendatud elektritakistusega põrandakate juhivad ära elektrostaatilised laengud. · Heterogeene materjal. · Koosneb ühest või mitmest ühesuguse koostise või omadusega kihist. 5. PU e. POLUÜRETAALKIHT · Põrandapinna kiht mille töötlus teostatakse valmistaja tehase poolt, mis kaitseb pinda kulumise ja määrdumise eest. 6. TURVA e. LIBASTUMISKINDEL
Elektrostaatiliste mõõteriistade tööpõhimõte rajaneb kahe või enama elektriliselt laetud juhi vastastikusel mõjul. Sellise seadme liikuva osa nihe toimub elektroodidele rakendatud pinge mõjul ning seetõttu kasutatakse neid peamiselt voltmeetritena. Konstruktsiooniliselt kujutab sellise mõõteriista mõõtemehhanism endast muutuva mahtuvusega õhkkondensaatorit, mille mahtuvuse muutus saadakse kas elektroodide pinna või elektroodide vahelise vahekauguse muutmisega. Elektrostaatilisi voltmeetreid kasutatakse pinge mõõtmiseks laias sagedusdiapasoonis 20 Hz kuni 30 MHz. Elektrostaatiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus kasutada nii alalisvoolu- kui ka vahelduvvooluahelates, • väike omatarve, • mõõtetulemuste sõltumatus keskkonna tempereatuurist, pingekõvera kujust ja sagedusest ning välismagnetväljadest. Elektrostaatiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus ja täpsus, • skaala mittelineaarsus,
elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid. Seadme kahjustuse või rikke korral lülitage toide kohe välja, tõmmake pistik pistikupesast välja ja teatage rikkest.
elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu
tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline L gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada.
Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid. Seadme kahjustuse või rikke korral lülitage toide kohe välja, tõmmake pistik pistikupesast välja ja teatage rikkest.
Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi? Kas töökohas leidub elektrit juhtivaid osi, mis on kaitseta ja maandamata? Kas võib esineda elektrostaatilisi laenguid (näiteks tankimisel)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kontrollige enne töö algust visuaalselt, et seadmestik oleks korras. Hoolitsege selle eest, et elektriseadmeid kontrolliksid regulaarselt elektrikud. Kasutage üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid. Seadme kahjustuse või rikke korral lülitage toide kohe välja, tõmmake pistik pistikupesast välja ja teatage rikkest.
hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahuses. pH muutused muudavad organismis elektrostaatilisi omadusi => biomolekulide struktuuri ja toimemehhanisme. Õige pH tagab teiste nõrkade jõudude toimimise. Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape)
lahustunud soola lahuses. Selle erinevused Selline adsorptsioon on seda tugevam, mida suurem on iooni laeng. Seega Al3+ on parem adsorbaat kui Na+ Adsorptsioon on seda tugevam, mida väiksem on hüdratatsiooni aste. See sõltub omakorda molekuli raadiusest, suuremad hüdrateeruvad vähem. Nii on head adsorbaadid I, Cs, Ra. Hüdratatsiooni mõju on tingitud sellest, et hüdratatsiooni korral on ioonid kaetud vastasmärgiliste (osalaengutega), mis takistavad elektrostaatilisi vastasmõjusid. Selle mehhanism (joonisega) Kirjeldame seda joonisega. Olgu antud juhul paigutatud soola lahusesse lahustumatu soolakristall. Oluline on see, et sool sisaldab sama aniooni või katiooni, mida soolakristall. Joonis kirjeldaks näiteks AgI paigutamist KI lahusesse. Nagu näha, toimub kristalleerumise jätk, kristallstruktuuri ehitatakse I ioonidega. Nende suhtes vastastikku koonduvad K ioonid (endiselt lahuses)
Kuna sellega välditakse voolu kulgemine väljundist sisendisse siis kaob ka tagasiside oht. Puistemagnetvoogude toimel tekib tagasiside tavaliselt siis kui on tegemist suure võimsusliste väljundtrafodega võimenditega. Mingi osa signaali sageduslikust magnetvoost hajub ruumi ja indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib
saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse valguse asemel elektronide kimpe (elektronkiiri), millele vastav lainepikkus on palju väiksem valguse lainepikkusest. Sel juhul segab difraktsioon vähem teravate kujutiste saamist ja on võimalik eristada hoopis pisemaid detaile kui optilise mikroskoobiga (kuni 2 nm), näiteks eristada aatomeid teineteisest. Elektronkiire koondamiseks kasutatakse elektronmikroskoobis elektrostaatilisi ja magnetläätsi. Elektronkiire suunda muudetakse neis elektri- või magnetvälja abil. Teravikmikroskoobid annavad veel suuremaid suurendusi. Nendes kasutatakse tunnelefekti Nende abil on võimalik eristada detaile mõõtmetega kuni 0,2 nm. Sellise mikroskoobi tööpõhimõte ei sarnane kuidagi optilise mikroskoobi omaga ja sellepärast me seda siin ei käsitle (vt.9. Kvantmehaanika) . Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb nagu mikroskoopki
annaabi.ee 
