➢ Kahte samal orbitaalil paiknevat elektroni nimetatakse elektronpaariks . Elektronpaari kuuluvaid elektrone nimetatakse paardunud elektronideks. Kui orbitaalil on 1 elektron siis seda nim. paardumataelektroniks 18. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. 19. Elementide perioodilised omadused. ➢ Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur jm ➢ Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) Perioodiliselt muutuvad omadused
Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. Ülalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone 1. Elementide perioodilised omadused Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 1. Ionisatsioonienergia
Kaksiksidemete paigutust molekulides võib klassifitseerida järgmiselt: • isoleeritud (>C=C-(CH2)n-C=C<); • kumuleeritud (>C=C=C<); • konjugeerutud (>C=C-C=C<). Miks paljud biomolekulid on konjugeerunud süsteemid? Molekule, milles üksiksidemed vahelduvad kaksiksidemetega (piki ahelat või tsüklit), nimetatakse konjugeerunud süsteemideks. Mis on konjugatsiooni termodünaamiline sisu? Konjugatsioon iseloomustub omapärase elektronstruktuuriga, mis annab molekulidele eriomadused. Konjugatsioon (resonants) on elektrontiheduse ümberjaotumine π-sidemete süsteemis, mis viib madalamale soodsamale energeetilisele tasandile (eraldub energia). Konjugeerunud süsteemide energiasisaldus on väiksem kui isoleeritud kordsete sidemetega süsteemidel (mittekonjugeerunud süsteemid!), st konjugeerunud süsteemid on termodünaamiliselt stabiilsemad. Energiat, mis vabaneb molekuli
annaabi.ee 
