vastupidi aatomi raadiused ning peab suutma seda ka põhjendada. 28) Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide metalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. ÜLESANDED 1) Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
10. Millise kujuga on p orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? Mitu p orbitaali võib olla ühel kihil? · Ruumilise kaheksa kujuga · Orbitaalile mahub 2 elektroni, aga ühe kihi orbitaalidele 6 · 3 orbitaali võib olla igal kihil 11. Oska leida prootonite, neutronite ja elektronide arve. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Massiarv prootonite arv = neutronite arv 12. Oska koostada elektronskeeme, elektronvalemeid, ruutskeeme. · Elektronskeem Na : +11 I 2) 8) · Elektronvalem 1s2 2s2 2p6 · Ruutskeem - 13. Oska leida paardunud ja paardumata elektronide arve. · S orbitaalile mahub alati kaks elektroni ja p orbitaalidele kokku mahub 6. Jaotus toimub järjekorras. Nt. 5 elektroni välisel kihil ; 2 s orbitaalil, 3 p orbitaalil, mis teeb 3 paardmata elektroni. 14. Oska leida oksüdatsiooniastmeid.
redutseerijatena Selgituseks kasutame aatomite planetaarseid mudeleid. Näide 1. Naatrium kui metall käitub redutseerijana Joonis 2. Naatrium käitub redutseerijana, sest ta loovutab väliskihist ainsa 1 elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom loovutab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste kasvab. Siin kohal me ei tohi unustada teadmist, et elektroni laeng on negatiivne Seega, 0-(-1)=0+1=1, siis elemendi oksüdatsiooniaste on I Oksüdatsiooniaste muutus 01, o.-a kasvab-redutseerija Võrreldes arve näeme, et 1 0-st on suurem kui seega antud aine puhul on tegemist redutseerijaga
aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega? 5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset oksüdatsiooniastet? Näide! 6. Millised erinevused ja sarnasused on võrreldes aatomite ja ioonide elektronskeeme? PÕHJENDA! 7. Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu? PÕHJENDA! 8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide
30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
annaabi.ee 
