Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega. Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis pidevalt ning seepärast ei ole võimalik täpselt ette teada seda, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub ja millisesse ajahetke
Kvantmehaanika on oma olemuselt TELEPORTMEHAANIKA. Kvantmehaanika füüsikalised seaduspärasused tulenevad osakeste teleportreerumistest, mida ja mille omadusi tuleb tundma õppida. See on tegelikult väga tähtis järeldus. Väga paljud ( kui mitte kõik ) kvantfüüsika ilmingud tulevad just teleportatsiooni omadustest. Näiteks vesiniku aatomis on elektroni asukoha määramatus peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega, ja seetõttu on täpsem vaadata elektroni tuuma ümber oleva elektronpilvena kui kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. 79 Järgnev kvantfüüsikaline nähtus tõestab sellise võimaliku uue kvantformalismi kasutamist
Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega. Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Seetõttu ongi elektroni liikumine aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole. Nendest postulaatidest ongi võimalik järeldada seda, et osake teleportreerub ajas ja ruumis pidevalt ning seepärast ei ole võimalik täpselt ette teada seda, et millisesse ruumipunkti osake teleportreerub ja millisesse ajahetke
annaabi.ee 
