Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi 17 1.Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? Pooljuhtmaterjalid on elektrijuhtivuselt vahepealsed juhtidele ja isolaatoritele. Pooljuhtmaterjale iseloomustab suur parameetrite tundlikus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes. 2.Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Iooniline-, kovalentne- ja metalliline side. 3.Kuidas avaldub maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n? Maksimaalne elektronide arv, mis võib asuda ühel elektronnivool kvantarvuga n on määratud kõikide kvantarvude kogumikuga ja võrdub arvuliselt 2n2 4.Mis on tõukejõudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõukejõudude aluseks on ioonide elektronpilvede kattumine kui ioonid on teineteisele piisavalt lähedal. Aluseks on kui üritame ioone üksteisele lähemale viia. 5.Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? Kõrgemat astet metalliline side on omane leelismetallidele, mis omavad vaid ühte
17 pilet 1. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? Pooljuhtmaterjalid on elektrijuhtivuselt vahepealsed juhtidele ja isolaatoritele. Pooljuhtmaterjale iseloomustab suur parameetrite tundlikus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes. 2. Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Jooniline-, kovalentne- ja metalliline side. 3, Kuidas avaldub maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n? Maksimaalne elektronide arv, mis võib asuda ühel elektronnivool kvantarvuga n on mäaratud kõikide kvantarvude kogumikuga ja võrdub arvuliselt 2n ruut 4. Mis on tõukejöudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? Tôukejôudude aluseks on ioonide elektronpilvede kattumine kui ioonid on teineteisele piisavalt lahedal. Alusex on kui üritame ioone üksteisele lahemale viia. 5. Milliste metallide puhul on kôrgemat aste metalliline side? Kõrgemat astet metalliline side on omane leelismetallidele, mis omavad vaid ühte valentselektroni
2.4. Keerulisemate (multielektroonsete) aatomite elektronstruktuur. Eelnevalt vaatlesime ühe elektroniga vesiniku aatomi elektroonset struktuuri. Kvantmehhaanilises kõrvalpõikes näitasime ära need kvantmehhaanilised suurused (kvantarvud), mis määravad ära elektroni lubatud energianivood ükskõik mitme elektroni esinemisel aatomis ja ka elektronide arvu ühel nivool. Maksimaalne elektronide arv, mis võib asuda ühel elektronnivool kvantarvuga on määratud kõikide kvantarvude kogumikuga ja võrdub arvuliselt 22 . Seega võib I nivool olla 2 elektroni; II nivool - 8 elektroni; III nivool - 18 elektroni, IV nivool - 32 elektroni (joonis 2.9). 2.4.1. Aatomi suurus. Aatomit võib esimeses tähenduses vaadelda kui kindla raadiusega sfääri. Ühendites aatomi raadius muutub ümbritsevate aatomite mõjul. Aatomite mõõtmete muutumises on keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis rida tendentse:
annaabi.ee 
