aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi. Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi. 8 Interneti teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel; · FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise;
erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti. 6 Teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
viitava artikli kohta. Lähim üldmõiste on asi, millele viidata oleks põhjalikult tehtud terminibaasis või eriti süstemaatilise terminitöö korral vägagi ootus- pärane, aga mida reaalselt ilmunud sõnastikes esineb üsna harva. Kui, siis määratluse osana. Viited määratlustes Üsna sarnaselt eraldi väljakirjutatud viidetele käitub ka selliste sõnade märkimine määratlustes, mis on ise sama sõnastiku märksõnad. Elektronkujul saab neid esitada hüperlinkidena, trükis on kombeks kursiiv, tärn sõna ees, viidatava artikli mõistenumber sõna taga vms. Selliseid viiteid saab tekitada poolautomaatselt, kuid tulemuse käsitsikontrollist pole pääsu. 12.5 Näited Esmapilgul võib tunduda, et näide on näide, mis neist ikka rääkida. Terminibaasi ja korralikult struktureeritud sõnastiku seisukohalt on aga olemas kaks omavahel oluliselt erinevat näiteliiki.
annaabi.ee 
