Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal. Elektronkonfiguratsioon · Samasse ruhma kuuluvate elementide aatomis on valiskiht uhesuguse elektronkonfiguratsiooniga (elektronanaloogia). · Luhikestes perioodides suureneb valentselektronide arv uhest kaheksani; paremale liikudes metallilised omadused vahenevad. · Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis vordne arv elektronkihte. · Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lahemal, seega aatomi raadius vaheneb, samas suunas vahenevad metallilised omadused. · Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, vaheneb raadius, seega iooni
Elektronkihtide lisandudes aatomite raadiused kasvavad. Tuumalaengu kasvades aatomite raadiused vähenevad. Perioodis vasakult paremale aatomite raadiused üldiselt vähenevad, kuid on ka palju erandeid! Kõige suuremad aatomid on tabeli all vasakus nurgas, kõige väiksemad tabeli üleval paremas nurgas. Elemendi iooniraadius – tema osa naaberioonide tuumade vahelisest kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad. Isoelektroonsed (sama elektronkonfiguratsiooniga) ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng. (õpiku 1.11 näide) Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia. Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1) Elemendi elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui electron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. (tähistatakse Ea). kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergesti elektrone
Näiteks 1960. aastal professor Theodor Benfey esitas perioodilisussüsteemi järgmisel kujul: Elektronkonfiguratsioonid ja perioodilisussüsteem · Elemente, millesse aufbau käigus järjekordne elektron lisandub s-alakihti, nimetatakse vastavalt s-elementideks. · s-elemendid (v.a heelium, mõnedes tabelites ka vesinik) paiknevad perioodilisussüsteemi esimeses kahes rühmas (1A ja 2A); · p-elemendid paiknevad tabeli 3A...8A (13...18) rühmades; · p-elemente elektronkonfiguratsiooniga ns2 np6 (rühm 8A) nim. väärisgaasideks He, Ne, Ar, ... · d-elemendid paiknevad tabeli keskosas, B-rühmades (3...12 rühmas), neid nimetatakse ka siirdeelementideks või üleminekumetallideks; · Lantanoidid (haruldased muldmetallid, järjenumbritega 58...71) ja aktinoidid (90...103) on f-elemendid ja tuuakse enamasti eraldi välja tabeli alaossa (et 6. ja 7. periood ei venitaks tabelit liiga pikaks); järjenumbrite poolest paiknevad nad 3B ja 4B rühma vahel. Mõned olulised seosed
annaabi.ee 
