Vee ülesanded eluslooduses · Lahusti · Soojusmahuti (puhver) · Ainevahetuse osa (metaboliit) · Elusaine keskkond Vee ehitus · Vesiniku "laenatud" elektron on suurema osa ajast Hapniku käes · Kujuta ette aatomi dimensioone*): kui aatomi välispiirid on nagu suur kirik, siis aatomi tuum on nagu kärbes keset kirikut (erinevus umbes 100 000 korda) · Kuna vesinik on enamuse ajast ilma "oma" elektronita, jääb alles vaid positiivne prooton ja seetõttu on vesi enamuse ajast polaarne s.t. üks poole molekulist positiivse ja teine pool negatiivse laenguga · *) NB! Aatomit on võimatu proportsionaalselt paberile mahutada, seetõttu esitatakse see kompaktse kuid vale joonisena Vesi kui lahusti 1. Vee polaarsed molekulid "kisuvad" enda pole laenguga osakesi 2. Seejärel ümbritsevad vee molekulid osakese ja suunavad ühesugused
Tsütokroom b6f kompleksis olev tsütokroom b6 redutseeritakse. Tsütokroom f asub membraani luumeni külje lähedal ja tsütokroom b6 asuvad strooma poolsel küljel. kui kinoonilt esimene elektron liigub Cyt F-le, siis kohe teine elektron redutseerib ühe Cyt b6, mõlemad prootonid aga eralduvad luumenisse. Sama juhtub järgmise kinooniga, sest cyt f on vahepeal osküdeerunud, andes elektroni plastotsüaniinile, teine kahest cyt b6 –st on aga veel elektronita ja redutseerub nüüd. Kaks cyt b6 koos redutseerivad he osküdeeritud kinooni. See kinoon vabaneb ja sarnaselt iga teise topeltredutseeritud kinooniga oksüdeerub cyt b6f andes üle elektroni cyt f- le ja teise jällegi cyt b6-le. Kokkuvõttes käib üks elektron ühe, teine kaks ja kolmas kolm korda läbi cyt b6f kompleksi, kandes iga kord kaasa prootoni. ATP süntaas – prootoneid pumbatakse stroomast luumenisse elektrontranspordiga paaris, tagasi stroomasse ringlevad nad aga läbi ATP
aatomi poole ja teisele jääb positiivne laeng nagu, on oksüdeeritud. CH 3OH üks side hapnikuga, C aatom on vähem redutseeritud. Veel oksüdeeritum on C aatom aldehüüdis CH 2(=O), siis happes HC(=O)-OH, CO 2-s on kõige vähem süsinik redutseeritud, kõige rohkem oksüdeeritud. (Klassifitseerimiskorda ei ole vaja teada) EC.1.1.1.1. alkoholi dehüdrogenaas katalüüsib alkoholide muutumist aldehüüdiks. Võtan ühe vesiniku aatomi ja kaks elektroni, teine vesiniku aatom on ilma elektronita (prooton) ja jääb NADH kõrvale püsima. Peab kehtima laengu jäävuse seadus ja massi jäävuse seadus. R H3C + CH2 OH + NAD + CH O + NADH + H (võtame ära kaks vesinikku ja tekib kaksikside, etanoolist tekib
annaabi.ee 
