Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide arvust vastavas vabas aatomis lahutada sidemetes osalevate elektronide ja vabade elektronipaaride arv. V - valentselektronide arv vabas aatomis L elektronipaaride arv S sidemete arv ühendis V - (2L + S) Lewise struktuurvalemis: · Elektronide koguarv on võrdne kõigi aatomite valentselektronide summaga · Igat aatomit ümbritseb struktuurvalemis kindel arv elektrone: · H (vesinik) 2 elektroni
7. 2. perioodi elemendid (Li...Ne) alluvad hästi okteti nõudele, järgnevate perioodide elementide puhul võib esineda kõrvalekaldeid; 8. Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sidet moodustavatele asukohtadele; 9. Aatomite ühendamisel kasutatakse elektronipaaride asemel kriipsukesi, kujutamaks sidemeid. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR) F Iga aatomi väliselektronkihis asuvad elektronipaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid maksimaalsed. Keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi. Molekulid, kus on rohkem kui 1 tsentraalaatom
Ülijuhte on avastatud ka orgaaniliste ühendite ja polümeeride seast. Alates 1986. aastast on avastatud järjest ülijuhte, mille kriitiline temperatuur on kõrgem kui 25 K; neid nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks üldjuhtideks. Esimene seletus ülijuhtivusele leiti aastal 1957. Selle teooria kohaselt ühinevad aines olevad vabad elektronid kriitilisel temperatuuril elektronipaarideks (nn. Cooperi paarid), mille vastastikmõju kristallvõre aatomitega kaob. Elektronipaarid triivivad elektrivälja mõjul edasi nagu vabad osakesed. See ongi elektrivool, mille takistus on null. Ülijuhtivuse mehhanismi variante on hiljem leitud veel teisigi. Tuginedes teooriale, et ülijuhtivas olekus on aine eritakistus väiksem kui 10 -26 *m. Tegelikkuses tähendab see, et ülijuhtivas vooluringis võib vooluimpulss vabalt ringleda aastaid, ilma et see kustuks. Mõningaid ülijuhte. Aine Kriitiline temperatuur Tk (K) Zn 0,88
alusel; mida suurem D, seda tugevam side. (tabelis). Sideme pikkus on ligikaudu võrdne vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga. Kordsed sidemed on tugevamad kui üksiksidemed. Sideme pikkus – on kovalentse sidemega seotud aatomite keskpunkide (tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed. Enam kui kahest aatomist koosnev molekul võib olla mittepolaarne, kui sidemete dipoolmomentide vektorid summeeruvad nulliks. Molekulide polaarsuse leidmine ÕPIKUST LK 231 joonis 3.7, õp lk 232 näited ja ülid. Ülid 3.19-3.24 Valentssidemete teooria. Peamine idee: sideme moodustamisel orbitaalid kattuvad, moodustades ühise orbitaali. Ühisel orbitaalil võib
püütakse saavutada, et igal aatomil oleks kaheksa (vesinikul kaks) väliskihi elektroni: jagatud ja ,,omad" kokku. Sidet moodustavad elektronid lähevad arvesse mõlema aatomi elektronkonfiguratsioonis, mis peaks kokku langema väärisgaasi omaga: vesinikule tähendab see kahte elektroni, ülejäänud s- ja p-elementidele aga kaheksat elektroni (oktetti) väliskihis. Elektronipaare, mida aatomid omavahel jagavad, nimetatakse ka sideme elektronipaarideks. Ülejäänud elektronipaarid on vabad elektronipaarid. Kui kaks aatomit jagavad ühiselt kahte või kolme elektronipaari, on tegemist vastavalt kovalentse kaksiksidemega (O2, CO2 kaks kaksiksidet) või kolmiksidemega (N2). Mõnedel juhtudel võivad Lewise teooriast tulenevad mudelid viia valede tulemusteni. Eksperimentaalselt on määratud, et hapniku molekulis esineb paardumata elektrone (O2 on paramagnetiline). Lewise teooria raames ei ole võimalik seda nähtust seletada; valem ei kirjelda piisavalt hapniku omadusi.
CH3 CH3 CH3 CH3 + CH3 N + HCl CH3 N H · Cl CH3 CH3 Osakesed c ja e ei saa olla nukleofiilideks, sest kõik lämmastiku elektronipaarid on neis seotud. 5. CH3 CH2 H CH2 CH3 N H N CH3 CH2 CH2 CH3 6. CH3CH2OCH2CH3 kt° on 35 °C, (CH3CH2)2NH kt° on 55 °C ja CH3CH2CH2CH2OH on 118 °C. Eetri molekulid ei moodusta omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemed amiini molekulide vahel (vt eelmine ülesanne) ei ole väga tugevad (miks?), küll on aga vesiniksidemed tugevad alkoholis. 12 6
annaabi.ee 
