Elektronegatiivsus • Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone • elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari • Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt Elektronegatiivsus • Ühendites täiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma välist elektronkihti kuni 8 elektronini nende valentselektronide arvel, mida loovutavad väiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid KEEMILINE SIDE Keemiline side • Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit on molekulis omavahel seotud • Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued Keemiline side • Ühiseid elektronpaare võib olla kuni kolm, vastavalt üksikside, kaksikside ja kolmikside
Na + 11 | 2)8)1) 11elektroni 2)esimene kiht 8)teine kiht Cl - Cl 17 17 on järjekorra number, mis ütleb prootonite arvu tuumas. Cl + 17 | 2)8)7) üle 8 elektroni viimases kihis olla ei saa. ELEKTRONOKETISEADUS looduse poolt paika pandud. Seadus ütleb, et aatomi välisel elektronkihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni. Aatomid, millel on välisel kihil 5,6 või 7 elektroni, tahavad sinna elektrone juurde saada kuni maksimaalse 8 elektronini. Neid nimetatakse mittemetallideks. NB! Elemendid, millel on 8 juba olemas väliskihis on VÄÄRISGAASID ja need on ka MITTEMETALLID. Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja
Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda
10.2.3.1. Valguse levimine Siiani oleme rääkinud laine levimisest, pööramata tähelepanu sellele kuidas see toimub. Valguse teele jäävad mitmesugused laetud osakesed: ioonid, tuumad, elektronid. Tuumad ja ioonid on valguslaine elektrivälja jaoks liiga rasked , aga elektronid on piisavalt kerged, et neid valguse sagedusega võnkuma panna (1015 Hz). Seejärel hakkab elektron kiirgama just täpselt sama sagedusega valgust. See levib järgmise elektronini ja paneb selle võnkuma ja kiirguma. Nii see kordub ja valgus levib ruumis edasi. Kahe elektroni vahel liigub valgus kiirusega c, aga elektroni võnkuma panekuks ja kiirguseks kulub aega, sellepärast ongi valguse kiirus aines väiksem kui vaakumis. Sellise valguse levimise tabas ära Ch. Huygens juba 17. sajandi lõpul, kui elektronist ega elektromagnetlainest osatud undki näha. 79
annaabi.ee 
