Variant 1 1) Keemilise sideme tekkimisel püüavad aatomid (elektronide liitmisel või loovutamisel) saavutada endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb.
Aatomi ehitus Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st. välisel elektronkihil on 4- 8 elektroni. Eranditeks on vesinik, mille väliskihil on 1 elektron, heeliumil on 2 ja booril 3 elektroni. Kuna väliskihi elektronid tuumaga tugevalt seotud, siis keemilistes reaktsioonides mittemetallid liidavad elektrone või moodustavad teise aatomi väliskihi elektroniga ühise elektronpaari. Elektronide liitumisel väliselektronkihile kuni 8- elektronilise väliskihi moodustumiseni tekib negatiivse laenguga ioon- anioon (vt. Ioon). O +2e- O2- Füüsikalised omadused Agregaatolek- 22 mittemetallist on 10 normaaltingimustel tahked ( P, C, S, B, Si, As, Te, At, Se, I2 ), 11on gaasid ( H2 ,O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja 1 vedelik (Br2). Kõvadus- kõvadus sõltub ehitusest. Molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised( H2, O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) või tahke ainena pehmed ja haprad (P, S, As,
väliskihis 8 elektroni - oktett 1. Valentssidemete meetodi põhiseisukohad Aluseks väide: side aatomite vahel molekulis tekib elektronpaaride moodustumise tõttu Side tekib kahe erineva spinniga elektroni vahel, seda moodustavad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale Aatomil on võimalikud kaks sideme moodustamise mehhanismi: 1) Side tekib kahe ühe elektronilise aatomorbitaali kattumisel H + H HH 2) Side tekib ühe aatomi kahe-elektronilise aatomorbitaali ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel H+ + H- HH 1. Keemilise sideme energia Keemilise sideme energia - molekuli moodustumisel aatomitest vabanev energia Aatomitevahelise sideme lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. sideme energia, ühik kJ/mol Näide: H molekuli tekkimisel eraldub energiat DH = -431,7 kJ/mol
Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja. Fe-S valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn mitteproduktiivne elektron liigub BP heemilt BH heemile tsütokroom b-562. Edasi antakse see elektron täielikult oksüdeeritud ubikinoonile, mis on seotud N tsentrisse membraani maatriksi poolel. 9. Selgitage kuidas kahe-elektronilise ülekande vahendaja ubikinool interakteerub ühe-elektroni kandja Fe-S klastriga. Vt 8. 10. Kirjeldage tsütokroomi oksüdaasi struktuuri. 170kDa dimeer, 13 plüpeptiidi. 11. Kirjeldage kuidas toimub tsütokroomi oksüdaasi kompleksis hapniku redutseerimine veeks. Kirjeldage elektronide ülekannet a-CuA klastrilt klastrile a3-CuB ning pöörake tähelepanu Fe ja O oksüdatsiooniastmetele. 12. Kirjeldage tsütokroom c struktuuri ja interaktsioone tsütokroomi reduktaasi ning
annaabi.ee 
