109...1020 cm Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega Dielektrikute elektrijuhtivus on väga väike. Oma iseloomult võib see olla kas elektronjuhtivus või ioonjuhtivus. Dielektrikuis, mis sisaldavad ioonühendeid, põhjustab elektrivoolu positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. Välise elektripinge olemasolul liiguvad +ioonid katoodile ja ioonid anoodile. Mis on aatomite eletronegatiivsus? Aatomite elektronegatiivsuseks nimetatakse aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste järgi Magnetiliselt pehmed ja kõvad materjalid. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Metallidele on iseloomulik positiivne temperatuuritegur, mis tähendab, et temperatuuri tõustes eritakistus suureneb 2=1[1+TK(t2- t1)]
sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronipaari. Kovalentne kaksikside kui on 2 elektronipaari. Üksikute aatomite reageerimisel moodustub aatomite vahele keemilineside ja tekib keerukam osake-kristallid, molekulid või ioonid. Keemilise sideme moodustumisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite välisel elektronkihil oleks 8 elektroni. Elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone ühendis nimetatakse elektronegatiivsuseks. Metallide elektronegatiivsus on väiksem, kui mittemetallide elektronegatiivsus. Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side. Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. Mittepolaarne kovalentne side moodustub aatomite vahel, mille elektronegatiivsus erinevus on võrdne nulliga. Erinevate mittemetalli aatomite vahel moodustub polaarne kovalentne side.
Seega sõltub dipoolse liikuvust suureneb dielektrikutes elektrijuhtivus. dielektriku läbitavus elektriväljas temperatuuri 6. Mis on aatomite elektronegatiivsus? muutumisest ning mingil vahepealsel Aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata temperatuuril on see suurim. elektroni nimetatakse elektronegatiivsuseks. Dipoolsete molekulide orienteerumisega 7. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste elektriväljas kaasneb sisehõõrdumine ning seega põhjal. energiakadu. Temperatuuril, mil viskoosus on Materjalid jagunevad magnetiliste omaduste väga suur, ei saa molekulid orienteeruda ning põhjal: seega kaod puuduvad. Samuti kõrgel 1. magnetmaterjalid (>>1) :
Kui elektroni sidumisel energia eraldub, on elektronafiinsus positiivne, neeldumisel aga negatiivne. Suurim elektronafiinsus on aatomitel, mille p-allkihis on minimaalne arv täitmata olekuid (s.o üks) -- halogeenidel. Elektroni haaramisega saavutab halogeen samasuguse elektronkatte struktuuri, nagu on tema naaberelemendil inertgaasil. Inertgaasil enesel on elektronafiinsus negatiivne ja ta ei haara elektrone . Aatomi võimet ühendi moodustumisel haarata elektroni nimetatakse elektronegatiivsuseks(x) 1 x (Wi We ) 2 a Kui kahe aatomi ühinemisel üks aatom annab oma elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks, siis sellist keemilist elementi nimetatakse elektropositiivseks. Teist elementi, mille aatom saab elektroni, nimetatakse elektronegatiivseks. Ligikaudu võib elektropositiivseteks lugeda metalle ja elektronegatiivseteks mittemetalle e metalloide 2.3. KEEMILINE SIDE 2.3.1. Keemilise sideme põhjused
kaotatud energia liigub keskkonda soojusenergiana. Keemiline reaktsioon aatomite vahel toimub elektronide vahetus. Vanad sidemed ainete vahel lõhutakse ja moodustatakse uued. Keemilise elemendi reageerimise kiirus sõltub elektronide arvust välimisel kihil ehk valentselektronidest. Kui väline elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne. Aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone nimetatakse elektronegatiivsuseks. Kõrge elektronegatiivsusega aatomid seovad tekkinud ühendites elektrone tugevalt. Keemiline side viis kuidas kaks või enam aatomit on omavahel molekulis seotud. Üksikside ühinenud on 1 elektronpaar Kaksikside ühinenud on 2 elektronpaari Kolmikside ühinenud on 3 elektsonpaari Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühiste elektronpaaride abil. Elektronpaarid tekivad nii, et: - kumbki aatom annab ühe elektroni H . + . H = H : H (H - H) Või
annaabi.ee 
