1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimomendi. Jekv=J+J´ => Jekv= 0,1 +0,2*0,1 = 0,12 Kg*m2 3. Nüüd saame arvutada algnurkkiiruse. st= - => st= 4. Et arvutada elektromehaanilist ajakonstanti peame alguses leidma mootori nimimomendi Tn,em= => Tn,em= = 42,9 N*m Samuti leiame staatilise koormuse juures oleva ankru voolu valemist st= - => Ist= => Ist= 1 Tingimusel, et algpidurdusmoment ja algpidurdusvool on võrdelised saame ülesande teksti lugedes teada, et algpidurdusmoment Tpid=2 * Tn,em => Tpid=2 * 42,9 =85,8 N*m
horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu. Mähised 1 ja 2 oma induktiivsustega L1 ja L2 (või vastavate reaktiivtakistustega) moodus-tavad sildlülituse kaks õlga, aktiivtakistused R ülejäänud kaks. Mähised on identsed. Sildlülituse ühte diagonaali antakse vahelduvvooluline toite- pinge Uv , teisest diagonaalist saadakse väljundpinge Uy. Kui ankur on keskasendis, st y=0, siis L1 = L2 ja sild on tasakaalus ning Uy=0. Kui ankur viiakse keskasendist kõrvale, siis ühe mähise
Dünaamilise pidurduse puuduseks on see, et pidurdusmoment kahaneb koos nurkkiiruse vähenemisega. Endaergutusega dünaamilist pidurdust saab rakendada siis, kui pinge võrgus puudub, seega on see viis sobiv avariipidurduseks. Selle pidurdusviisi puuduseks on asjaolu, et pidurdusmoment kaob, kui nurkkiirus langeb allapoole kriitilist väärtust. Pidurdusolukordade mehaaniliste tunnusjoonte valemites mõeldakse momendi all elektromehaanilist momenti nagu mootoriolukorraski. Pidurdamisel on mootori võllimoment elektromagnetilise momendi ja kaomomendi summa. Rööpergutusmootori käivitus- ja pidurdustakistus Rööpergutusmootorite mehaanilised ja elektromehaanilised tunnusjooned on küllalt jäigad, seepärast nurkkiirusel = 0 ületavad vool ja moment mitukümmend korda (10...20) nimiväärtust. Seepärast on rööpergutusmootorite käivitamiseks ja pidurdamiseks vaja
programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer). Esimeseks elektronarvutiks loetaksegi ENIACi. Selle arvuti pikkus oli üle 30 m (30-50 jalga), kaalus 30 tonni, paiknes 150 m2 suuruses saalis, sisaldas 40 paneeli, umbes 18 000 vaakum-elektronlampi (17480) arvutuste teostamiseks kiirusega (töökiirus) 5 000 operatsiooni (tehet) sekundis (op/s) ja 1 500 elektromehaanilist releed. ENIAC tarbis võimsust 150 kW. Elektronlampide kasutuselevõtt mehaaniliste ja elektromehaaniliste elementide asemel võimaldas järsult suurendada arvuti kiirust. Korrutamine võttis aega vaid 0,0028 sekundit. Töökiirus oli kõvasti suurem inimese omast, kuid palju aeglasem tänapäeva arvutitest. Puudus paindlik programmjuhtimine. Arvud sisestati arvutisse perfokaartidelt. Programm arvutuste järjekorra määramiseks
teadmistest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil. Totalisaator- traavi võistlustel. Spordi ennustusvõistlused. Hasartmängude alaliigid: · Õnnemängu alaliigid: 1. Mängulaual ja automaadil korraldatavad mängud. Tulemuste väljaselgitamiseks kasutatakse selleks valmistatud või kohandatud elektroonilist, mehaanilist või elektromehaanilist vahendit või mängu korraldaja abi. 2. Täiendavad õnnemängud- need on sellised, kus mängureeglites esitatud tingimuste täitmisel tekib võiduvõimalus ühendatud mänguautomaatide või panuste abil. · Loteriide liigid: 1. Klassikalised- tulemuse selgitab loterii korraldaja peale loteriis osalemise võimaluse pakkumise lõpetamist. Nt: Bingo, Keno Loto. 2
pöördenurgast sa. Seega sõltub selsüünanduri ja selsüünvastuvõtja rootorimähistes voolav vool Isünk ja selsüünvastuvõtjas selle voolu poolt tekitatud magnetvoog pöördenurgast sa. See magnetvoog indutseerib selsüünvastuvõtja ergutusmähises emj ja mähise klemmidel tekib pinge Uvälj = Uvälj,m * sinsa mida saab kasutada näiteks kõrvalekaldesignaalina. Magnesüün kujutab endast kontaktivabat elektromehaanilist pöördenurga andurit. Tema ehitus on lihtsam kui selsüünil või pöörleval trafol, ta on väiksemate mõõtmete ja massiga ja ta tagab küllaltki hea mõõtmistäpsuse (2,5º ja vähem). Magnesüüni on kujutatud joonisel 3.23. Joonis 3.23 Magnesüünil on uureteta rõngassüdamik 2, millele on mähitud spiraalne mähis 3. Mähisel on klemmid C1 ja C2 tema ühendamiseks ühefaasilisse vahelduvvooluvõrku
annaabi.ee 
