arvude suhtega. * Voolutugevuse suhe trafos vrdub vastavate mhiste keerdude arvude prdsuhtega. ELEKTROMAGNETVNKUMINE VNKERINGIS * Vnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivlja energia ja pooli magnetvlja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks * Vnkeringis toimuvate elektrovnkumiste omavnkeperioodi mrab Thomsoni valem T= 2 Milles L on vnkeringi induktiivsus ja C- mahtuvus. ELEKTROMAGNETVLI JA ELEKTROMAGNETLAINED * Elektromagnetvli on elektriliselt vastastikmju vahendav htne vli, mille piijuhtudeks on elektrivli ja magnetvli * Elektromagnetvli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektrivli ja magnetvli perioodiliselt muutuvad * Vljavektorid on elektromagnetlaines risti laine levimise suunaga. * Elektromagnetlaine on ristlaine * Elektromagnetlainete philiikideks on madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, rntgenikiirgus ja gammakiirgus.
( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e
ELEKTROMAGNETLAINED §31. Elektromagnetvli Liikumatud või liikuvad elektriliselt laetud osakesed tekitavad enda ümber elektrivälja. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivsetel laengutel. Elektriväli mõjub laetud osakestele, sõltumata sellest, kas need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille...
annaabi.ee 
