suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus sõltub langu suurusest, kiirusest ja magnetvälja tugevusest. Kasutatakse nt. Elektromagnetilistes ioonmootorites, FL=qvBsin FL Lorentzi jõud (N) q elektrilaeng (C) v kiirus (m/s) B magnetiline induktsioon (T) liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel (kraad) 10. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu jaoks Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Magnetsepareerimise tehnoloogia algatas Dynal Biotech biomagneetilise materjali separeerimiseks. Magnetsepareerimine on protsess, milles magnetiliselt vastuvõtlik materjal on tõmmatud segust välja kasutades magnetjõudu. Seda separeerimise tehnoloogiat saab kasutada rauakaevandamisel, kuna magnet on rauaga tõmbejõus. Kaevandustes, kus volframiidimaak on segunenud kassiteriidiga, magnetsepareerimine eraldab maake üksteisest. Magnetsepareerimist kasutatakse ka elektromagnetilistes kraanades, mis eraldab magneetilise materjali vanarauast. Pilt 1. Magnetseparaator 5XCX-5 2. Magnetseparaatorite tööpõhimõte Tööpõhimõttelt on metalli eraldamise tehnoloogia kahel variandil. Ühel variandil on metalli eraldamine tänu tema magnetilistele omadustele ja teisel variandil metalli eraldamisel magnetväljas, kus metalliosakesed muudavad liikumise trajektoori tänu magnetväljale. Magnetseparaator on paigutatud risti või pikuti üle konveieri lindi fikseeritud
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu
või soojuslike süsteeme. Alaldiga mõõteriistad. Vahelduvvoolu alaldamiseks kasutatakse selliste mõõteriistade puhul poolperiood- või täisperioodalaldeid. Termoelektriliste mõõteriistade põhilised eelised on • piisavalt suur mõõtetäpsus laias sagedusdiapasoonis • võimalus mõõta mittesiinuselisi signaale. Puudusteks on • väike ülekoormatavus, • suur omatarve, • mittelineaarne skaala. Elektromagnetilised mõõteriistad Elektromagnetilistes mõõteriistades läbib mõõdetav vool liikumatu mähise, tekitades sellega magnetvälja. Selle tulemusena hakkab pehmest ferromagnetilisest materjalist südamikule mõjuma jõud, kutsudes esile selle liikumise, mille suurus sõltub mõõdetava voolu suurusest. Elektromagnetilise mõõteriista põhielemendid Liikuv ferromagnetiline südamik kinnitatakse ekstsentriliselt osutiga ühisele teljele. Vastumomendi tekitamiseks kasutatakse spiraalvedru. Võnkumiste summutamiseks on
arve lihtsam kirja panna. 4 35. Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina? Vaata 31. 36. Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Alalisvoolule lülitamise korral ei teki reaktiivtakistust, mis tingib suurema voolu. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvool? Pruun õpik lk 225 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu >0-le, siis tõstejõud >lõpmatusele? Tõenäoliselt mitte :-p 39. Kuidas teha kindlaks, milline mähis trafol on kõrgema, milline madalama pinge jaoks? 40. Millised on elektrimootori eelised ja puudused võrreldes teiste jõuallikatega? (näide autode põhjal)
In - ampermeetri niminäit (ampermeetri mõõteulatus). Näide: Ra=0.3 sisetakistusega ampermeetri skaalal on n=150 jaotust. Ampermeetri konstant on C=0.001A/jaot. Leida ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kuni I=300A vajaliku sundi takistus RS ja sellele vastav konstant CRS. Antud: Ra=0.3 n=150 jaotust C=0.001A/jaot I=300A Leida: RS - ? CRS - ? Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul Elektromagnetilistes ampermeetrites läbib kogu vool mõõtemehhanismi mähist. Mõõtemähis valmistatakse juhtmest, mille ristlõige on määratud nimivooluga (5A või harvem 1A). Ampermeetri mähis omab nii aktiiv- kui reaktiivtakistust ning sellest tekkiv pingelang on küllaltki suur - 400mV piires. Sellel põhjusel ei ole sundi kasutamine otstarbekas. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks on kaks võimalust: mähiste sektsioneerimise teel, voolutrafo abil.
Sest transistor on loodud selleks, et võimendada signaale. Transistor ise ei võimenda signaali, aga kui selle skeem ümber ehitada, saab sellest teha võimendi. 36. Miks terassüdamikuga pooli mähises tekib alalispingele lülitamisel suurem vool kui sama pooli lülitamisel sama suurusega vahelduvpingele? Sest pool on alalisvooluallika juures lühis, aga vahelduvvoolu juures on tal reaktiivtakistus. 37. Millist rolli mängib elektromagnetilistes seadmetes puistemagnetvoog? Puiste tähendab, et osa magnetvoost läheb läbi õhu ja see tekitab seadmesse lisatakistuse. Mida suurem on puiste, seda suurem on ka seadme takistusvool. 38. Elektromagneti tõstejõud sõltub pöördvõrdeliselt magneti ja eseme vahelise õhupilu suurusest. Kas see tähendab, et kui õhupilu 0, siis tõstejõud lõpmatusele? Jah, F = dWm / d, kus dWm magnetvälja energia muutus, mis on võrdeline õhupilu ruumala muutusega dV = A d
annaabi.ee 
