L3 L3 N PE PE Pingealtid juhtivad osad Toite- Pingealdis Toite- võrgu juhtiv osa. võrgu maandus. maandus. Vasakul maandatud neutraaliga, paremal maandatud faasijuhiga; kaitsejuht ja maandatud tööjuht ei ole kummalgi juhul ühitatud Märkus. TN-S süsteem annab installatsiooni vähem elektromagne- tilisi häireid kui vastav TN-C süsteem. Mõnedes meditsiiniotstarbelistes ruumides nõutakse TN-S süs- teemi kasutamist. TN-S süsteemi alguspunktiks loetakse kohta, kus kaitsejuht on maandatud. TN-C-S süsteem 14 L1 L2 L3 N PEN PE Pingealtid juhtivad osad Toite- Neutraal- ja kaitsejuht on paigaldise mingis osas ühitatud
Vastastikmõju intensiivsust kirjel- dav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse massiks.
Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks.
Vastastikmõju intensiivsust kirjel- dav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas 5 mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks.
gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju. Need visuaalsed pildid meie peades ei ole midagi muud kui elektrilised signaalid neuronite vahel. Oma olemuselt on need neuronite väljade kombinatsioon. Informatsioon eksisteerib peaajus teistmoodi kui me oleme harjunud arvama. Võtme sõnaks on siin elektromagne- tism. Inimeste peades ei ole mingisugune reaalne tahke foto ( mida saab käes hoida nagu pilti ikka ), vaid selle on ,,salvestunud" elektriimpulss. See on tegelikult väga oluline arusaam visuaalsete mõte- te olemusest inimese ajus. Et asjaolu paremini mõista, toome välja veel ühe näite näiteks DVD plaat. DVD plaat on teata- vasti üks arvuti kasutamise komponente. Selle ,,peal" võib olla ükskõik missugune informatsioon. Võtame jälle näiteks foto majast
gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju. Need visuaalsed pildid meie peades ei ole midagi muud kui elektrilised signaalid neuronite vahel. Oma olemuselt on need neuronite väljade kombinatsioon. Informatsioon eksisteerib peaajus teistmoodi kui me oleme harjunud arvama. Võtme sõnaks on siin elektromagne- tism. Inimeste peades ei ole mingisugune reaalne tahke foto ( mida saab käes hoida nagu pilti ikka ), vaid selle on ,,salvestunud" elektriimpulss. See on tegelikult väga oluline arusaam visuaalsete mõte- te olemusest inimese ajus. Et asjaolu paremini mõista, toome välja veel ühe näite näiteks DVD plaat. DVD plaat on teata- vasti üks arvuti kasutamise komponente. Selle ,,peal" võib olla ükskõik missugune informatsioon. 10
annaabi.ee 
