Töö nr: FK16 KONSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-=
Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Konsentratsioonielemendi Uurimine Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast
kasutavad nim etatud en erg e etilisi faktoreid. · CO2 põhiliseks assimilatsioonirajaks rohelistes taimedes on reduktiivne pentoosfosfaadi tsükkel Calvini tsükkel Avastati Calvini, Ben s o ni ja Bas sh a mi uurimistöö tulemu s e n a 50. aastatel. 1961 Clvinile Valgu Nobeli s on preme amgina.e e tilin e kiirgu s, elektro moo du stab kogu elektrom a g n e e tilis e st spektrist kitsa osa, mille lainepikku s e d on inimsilmale nähtavad + UV ja infrapun a s e d lainepikku s e d. Kuid eksiste erivad olulised erin evu s e d inime s e silma ja taimed e fotosünte etiliste pigm e ntide sp ektraals e tundlikkus e vahel. Meie näg e mi s pig m e n t rodop siin neelab maksi m a al s elt valgu st rohelis e s sp ektripiirkonn a s (556 nm), kusjuure s ne eldu min e väh en e b järsult
m kg kristalltahkise sulatamiseks. Aurustumis- Q Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur m soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C. Laengu jäävuse Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. seadus Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada.
m kg kristalltahkise sulatamiseks. Aurustumis- Q Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur m soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C. Laengu jäävuse Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. seadus Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada.
annaabi.ee 
