Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektrokrakkimisel" - 3 õppematerjali

Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

5) Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostist vastava alkeeni (eteeni) ja alkaani (etaani) koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk)

Keemia → Keemia
307 allalaadimist
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

5) Etüün põleb. Kui võrrelda etüüni koostist vastava alkeeni (eteeni) ja alkaani (etaani) koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C Created by Riho Rosin 18 13666324649407.doc.doc 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE

Keemia → Analüütiline keemia
83 allalaadimist
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

Põlemine Alküünid Süsivesinikud, mille molekulides esineb süsinike vahel kolmiksidemeid (so -side + 2 )- sidet). Kolmiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad kõik ühel sirgel. Kolmiksidet andvat süsinikku nimetatakse lineaarseks. Alküünide molekulvalemite üldkuju on CnH2n-2. Küllastamata ühendid. Saamine Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2+2H2OHCCH+Ca(OH)2 Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks: 2CH4HC CH+3H2 Väga perspektiivne on metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4HCCH+3H2 Omadused Keemilised omadused Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Viimased toimuvad kahes astmes

Keemia → Üldkeemia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun