a Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra, Wa = - G Süsteemi alg- ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on: Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg - tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv 25. Elektrokineetilised nähtused. Eelnevast saime teada, et üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE -potentsiaali määramine elektroforeesil v =lt /t lt - osakeste poolt läbitud teepikkus
kaks laengukihti, nii nagu see toimub näiteks kondensaatoril. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. AgNO3 + KI AgI + KNO3 AgNO3 liia korral tekib [nAgI mAg+ (m-x)NO3-]x+ xNO3- tuum adsorbne kiht difuusne kiht graanul (+) KI liia korral tekib [nAgI mI`- (m-x)K+]x- xK+ graanul (-). 21. Elektrokineetilised nähtused Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga
domineerivaks saab soojusliikumine. See on difuusne kiht. Difuusses kihis jaotuvad ioonid korrapäratult. Ioonid on küll veel elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas jääb paigale. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale.
Difuusses kihis on ioonid jaotunud korrapäratult. Ioonid on küll elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. 5. Loetlege elektrokineetilised nähtused ja selgitage, millest need on tingitud? Rakendades välist elektrivälja võime panna faasid üksteise suhtes liikuma. Nähtusi, kus välise elektrivälja toimel hakkavad liikuma faasid või kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe (elektriväli), nimetatakse elektrokineetilisteks nähtusteks. 1. elektroforees - osakeste liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatus dispersioonikeskkonnas 2. elektroosmoos - dispersioonikeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatu tahke faasi suhtes 3. voolamise potentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib vedeliku liikumisel tahke faasi suhtes (vastandnähtus elektroforeesile) 11 4. sadenemispotentsiaal - potentsiaalide vahe, mis tekib osakeste sadenemisel (liikumisel kindlas
Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotub adsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa. Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks (-potentsiaal). 23. Elektrokineetilised nähtused. Üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil Välise elektrivälja (E) poolt graanulale (laenguga q) avaldatav jõud Fel = qE. Eelnevast tunneme osakese liikumist takistavat keskkonna sisehõõrdejõudu F= Bv = 6rv
annaabi.ee 
