juhtesüsteemides. 4)ekstrasüstol-väljaspool normaalset kokkutõmmetesagedust tekkinud süstol(kokkutõmme). Sellele järgneb kompesatoorne paus. Ei ole patoloogiline. Tekib vegetatiivse NS-i toonuse äkilisest muutusest. Kui neid on aga palju ja pole seotud puhkeseisundisse üleminekuga, peab vaatama, millest nad on tingitud. Löök jääb vahele, sest õigel ajal südamelihas on ekstrasüstolist tingituna erutumatu-refrataarseisundis. Lihas ei vasta tulenevale impulsile. Elektrogardiogrammil on ekstrasüstol kõige paremini näha, saab öelda, kust on ärritus pärit. 5)erutuse blokaad-erutus ei kandu edasi. Kõige sagedasem on atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad vahele, siis jääb süda seisma. 6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord, kus südame lihaskiud erutuvad eriaegadel. Õiget terviklikku
Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui 3 on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega.
see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega. 13.loeng 6. Vererõhk
annaabi.ee 
