Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 2 UNI Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis vaibub suuraju koore tegevus sedavõrd, et elektroentsefalogrammil (EEG) ilmnevad aeglased ja suure voltaaziga lained, mida ärkvelolekus ei esine. Aeglustub pulss ja hingamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90 minutise "aeglase" une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodid, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas
Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi. Ajutegevust on vôimalik iseloomustada närvirakkude aktiivsusega seotud elektriliste potensiaalide registreerimise ehk elektroentsefalograafia kaudu. Elektroentsefalogrammil eristatakse vastavate lainete amplituudi ja sageduse järgi alfarütme - puhkeolekus, ärkvel (madal sagedus, kôrge amplituud), beetarütme - näiteks môtlemisülesande môjul (kôrgem sagedus, madalam amplituud), teetarütme - une, narkoosi vôi haiguslike seisundite korral (väga madal sagedus, väga kôrge amplituud); VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM jaguneb kaheks, sageli vastandliku toimega osaks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
* acalculia arvutamise häire Elektroentsefalograafia (EEG) meetod aju biovoolude registreerimiseks. Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile). Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi kutsutakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: 1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda.
Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 1. Uni Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis vaibub suuraju koore tegevus sedavõrd, et elektroentsefalogrammil (EEG) ilmnevad aeglased ja suure voltaaziga lained, mida ärkvelolekus ei esine. Aeglustub pulss ja hingamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90 minutise "aeglase" une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodid, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga, kuid samas
annaabi.ee 
