Töö teoreetilised alused. Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit läbinud valguse intensiivsus ja I0 analüsaatorile langenud valguse intensiivsus. Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator laseb läbi temale langenud polariseeritud valguse elektrivektori selle komponendi Ea , mis on analüsaaoti tasandis , s. o. Ea = Ep cos , kus on polaroidide polarisatsioonitasandite vaheline nurk , Ep analüsaatorile langenud valguse elektrivektor. Nurk on ühtlasi võrdne polaroidide peatasandite vahelise nurgaga. Valgusallikast O tulev valgus , läbinud Polaroidi P (polarisaator) , langeb polaroidile A (analüsaator)
Lisame veel poollaine kaotuse arvestuse. 86. Mis on lineaarselt polariseeritud valgus? Polarisatsioonitasand. Joonis. Vektorid E ja k määravad polarisatsioonitasandi. See on siis lineaarselt polariseeritud valgus. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused. Üldjuhul on aga elliptiliselt polariseeritud valgus. Polarisatsiooniast e. I- valguse intensiivsus. On võrdeline elektrivektori amplituudi ruuduga. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Need on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda.
Hajunud valguse fotoelastsusmeetod põhineb Rayleigh' hajumisel. Hajumistsentritena vaadeldakse murdumisnäitaja n fluktuatsioone, mis on ergastava valguse lainepikkusega võrreldes väikesed. Hajutavad kiirgustsentrid käituvad dipoolidena hajutades valgust risti peale langeva kiirega. Rayleigh' dipoolne hajumine Valgustades uuritavat kaksikmurdvat keskkonda lineaarselt polariseeritud koherentse valgusega, siis hajunud valguse intensiivsus I S hakkab sõltuma nurgast elektrivektori ja vaatesuuna vahel. Hajunud valguse intensiivsus I S saavutab maksimaalse väärtuse laserivalguse elektrivektoriga risti olevas sihis = 0 ja minimaalse väärtuse sellega paralleelses suunas = 90 (joonis 4) [8]. I S on pöördvõrdelises sõltuvuses valguse lainepikkuse neljanda astmega ning võrdelises sõltuvuses peale langeva valguse intensiivsuse I 0 ja materjalikonstandiga A: I0 A
Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised. Kui mingi siht on natukene rohkem eelistatud, siis on tegu osaliselt polariseeritud valgusega. Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega. Elektrivektori korrastatud võnkumised osutuvad üldjuhul asümmeetriliseks levimissuuna kui telje suhtes. Reeglina ongi polarisatsioon ristlaine telgsümmeetria rikkumine levimissuuna suhtes. Laineid, kus esineb mingi eelistatud võnkumiste suund, nimetatakse polariseerituiks. Polariseerida saab ainult ristlaineid! Füüsikas eristatakse järgmisi polarisatsiooni liike: 1. Lineaarne polarisatsioon 2. Elliptiline polarisatsioon 3. Ringpolarisatsioon