piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % Reaktoritüüpidest domineerivad 2007. aasta alguse andmetel nii olemasolevate kui ehitatavate hulgas surveveereaktorid PWR (264 reaktorit) ja keevveereaktorid BWR (93 reaktorit). Majanduskaalutlustel on enamiku reaktorite elektrivõimsus suurusjärgus 1000 megavatti elektrit. 52 ehitatava reaktoriga järgnevad surveraskeveereaktorid PHWR Surveveereaktor on enimkasutatav reaktoritüüp maailma energeetikas, peamiselt USA-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu. kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus
4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk-, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub
Voolutugevust tähistatakse I-ga. Ühikuks on 1 A 30. Millega tähistatakse pinget ja mis on ühik? Pinget tähistatakse U-ga. Ühikuks on 1V 31. Millega tähistatakse võimsust ja mis on ühik? Võimsust tähistatakse N-ga. Ühikuks on 1W 32. Miks juht elektrivoolu toimel soojeneb? Kuna energia muutub juhi siseenergiaks. 33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW 36. Millal on elektrivõimsus 1W? 1W= 1V 1A 37. Millega mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 38. Mis on nimivõimsus? Nimivõimsus on elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 39. Mis on hõõglambi tähtsaim osa? Kõik osad on tähtsad. 40. Voolumõõtja teine nimetus? Arvesti 41. kW*h sõnades! Kilovatt korda tund 42. Arvestis kasutatav ühik? kWh 43. Milliseid kaitsmeid on olemas? Sulavkaitsmed ja bimetallkaitsmed. 44. Mis on pinge indikaator?
jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog. · Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama valgustugevuse juures on säästupirnide elektrivõimsus väiksem. · Valgustatuseks E nim. mingile pinnale langeva valgusvoo fii ja selle pinna pindala S suhet. · Valgustatuse kohta on ettenähtud sanitaarvormid.
Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. 16. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. 17. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J).
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
erinev kiirendus. 3. Võimsus mehaanikas -Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab A võimsuse arvutada valemiga: : N = (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Δt Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks(nt elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (nts elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub A elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P = Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt). Δt 4. Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus. Dielektrik on väga väikese
) on vahelduvvoolu mõõtetrafo, millel normaaltingimustel Sekundaarpinge on proportsionaalne primaarpingega ja mähiste õigel ühendamisel nende pingete vaheline faasinurk on nullilähedane. ( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk, aktiiv, reaktiiv ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel.
viht on kaalumisel kaalumisobjekti tasakaalustamiseks kasutatavate vihtide või kaalu kalibreerimiseks või taatlemiseks kasutatud vihtide tihedus. Kaasajal on kaalul anduriteks reeglina tensomeetrilised seadmed ning nende väljundit on lihtsam digitaliseerida. 27. ELEKTRIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA ELEKTRIPARAMEETRITE MÕÕTEMUDEL Sagedamini mõõdetavateks elektriparameetriteks on elektrivoolu tugevus ja pinge, elementide takistus, mahtuvus ja induktiivsus ning elektrivõimsus ja elektrienergia ajaline kogus/kulu. Elekter on alalispinge/-voolu ning vahelduvpinge/-voolu kujul. Vahelduvelektrivool tekitab: - aktiivtakistusel aktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on ilma nihketa üksteise suhtes; - mahtuvustakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on pärast pinget, 90o; -induktiivtakistusel reaktiivenergiakulu, kusjuures voolu ja pinge vektorid on üksteise suhtes nihkes, vool on enne pinget, 90o