valetatakse omakasu nimel. Tehakse kõik, et olla teistest parem ja edukam, seejuures jäävad märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi elektrisokieksperiment. Test sisaldas endast vabatahtlikku, näitlejat ja juhendajat. Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures nutma purskenud. See näitab, et me suudame valmistada teistele kohutavaid piinu ilma vähemagi kõhkluseta. Mitte ainult Eestil, vaid kogu maailmal oleks hädasti vaja Aphroditet, kes paneks inimesi ümbritsevat märkama ning üksteisest hoolima. Ta vähendaks või kaotaks sootuks julmuse, hoolimatuse ning isekuse ja tooks maailma rohkem armastust.
kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana."Vanamees ja meri" eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma. Ta püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus. Depressiooni tõttu sattus Hemingway kaks korda haiglasse, kus teda püüti ravida elektrisokkidega. Mõned päevad pärast tagasi koju Ketchumisse pöördumist lasi ta ennast maha. 1961. aastal lõpetas Hemingway oma elu enesetapuga. 1924. aastal avaldas ta Pariisis oma esimese raamatu, novellikogu ,,Meie ajal" 1924). Suurema tunnustuse saavutas aga 1926. aastal ilmunud romaan ,,Ja päike tõuseb" 1961,), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste)
kirjutised ning vaimustus neist. Ta kirjutas valmis novelli ,,A Moveable Feast" 1964. aastal, kuid see avaldati alles pärast tema surma. 1960. aastal oli Hemingway Fidel Castro revolutsiooni tõttu sunnitud Kuubalt lahkuma. Tema kodust Kuubal sai muuseum. Ta jäi elama Ketchumisse Idahos USAs, kus püüdis esialgu oma elu harjumuspäraselt jätkata kuid ebaõnnestus. Depressiooni tõttu sattus Hemingway kaks korda haiglasse, kus teda püüti ravida elektrisokkidega. 2. juulil 1961 lasi ta ennast maha oma kodus Ketchumis. Hemingway jättis endast maha hulga käsikirju, millest osa on postuumselt avaldatud. Vähemalt 1950. aastate lõpuni oli kirjanike seas äärmiselt mõjukas Hemingway sirgjooneline ja lakooniline stiil, mida oli püütud teadlikult vabastada kõikvõimalikest retoorilistest ja emotsionaalsetest ilustustest. Hemingway kasutas väga vähe omadussõnu.
neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haiglapersonal tundub olevat eriti hälbinud hulle põhjendamatult rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrisokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus
annaabi.ee 
