......................................... SISSEJUHATUS Kuna tänapäeva infoühiskonnas on inimestevaheline suhtlemine äärmiselt oluline, siis selle tulemusena valisin referaadi teemaks valguskaablid. Tutvustan lühidalt, mis on valguskaabel ning milline on tema ajalugu. 3 VALGUSKAABEL Tuntuim kaabel tänapäeval on fiiberoptiline kaabel ehk valguskaabel. Mööda seda ei edastata infot mitte elektrisignaalidena, vaid hoopis valgusimpulsina - see võimaldab üle kanda hoopis suuremaid infomahte, kui mistahes elektrisignaalil põhinev kaabel. Valguskiu keskmine läbilaskevõime on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil ja miljon korda suurem kui tavalisel kahejuhtmelisel telefonikaablil. Fiiberoptilise kaablikiu võib teha aga juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu selliseid kiude.( V. Praust , ,,Võrgutamine? Arvutite võrgutamine!", http://katye
Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu
Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid. Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust ) ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest suhtlemisest. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani
Selle uurimuse käigus selguski, et inimeste intelligentsus ei ole lokaliseerunud mingisugusesse kindlasse aju piirkonda, vaid see ilmneb erinevate ajupiirkondade omavahelisel funktsioneerimisel. Kuid neid ajupiirkondi ühendabki just eelpool mainitud võrgustik inimese aju vasakus ajupoolkeras. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud. Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu
annaabi.ee 
