2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandmisel laetud kehalt laadimata kehale 3)Mõju abil- elektrostaatiline induktsioon. 7)Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv
Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas ta selgitama, kas leidub ka teisi aineid, millel on merevaigu omadusi. Sellisteks aineteks osutusid klaas, kivisool, talk, mäekristall, väävel ja mõne vääriskivid, nagu teemant, opaal, safiir, ametüst jt. Hõõrumise teel merevaigu omaduste tekitamist teistel ainetel hakkas Gilbert (umbes 1570. a.) nimetama elektriseerimiseks, merevaigu omadustega aineid aga elektrikuteks. Ained, mida Gilbertil ei õnnestunud elektriseerida, said nimeks mitteelektrikud. Niisuguste ainete hulka arvas ta marmori, alabastri, elevandiluu, pärlid, vääriskividest smaragdi ja ahhaadi ning kõik metallid. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/merevaik.htm http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Elekter&action=edit
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika - Elektrostaatika Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus (farad) näitab, kui suure laengu andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra (tema plaatide omavaheline mahtuvus). See sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugustest ja nendevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Laetud kondensaatori energia
Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk
Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimiseks. Enamus elektriseerimisi on põhjustanud elektronide üleminekust ühest kehast teisse. See võib toimuda löögi tagajärjel, puutel jne. Ka suure keha laeng saab olla +-ne elementaarlaeng. Elektrostaatika põhiseadused: 1)laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 2)Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem: F=kq 1 q2/Er2
..........................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk
hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase riidega merevaiku eboniiti, kui jõõruda siidriidega klassi, mõlemad juhul omandavad kokkupuutuvad kehad eri märgilised laengud. Looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid pos ja neg
minna teise aatomi koosseisu. Neutraalne aatom muutub negatiivselt laetuks, kuna tuuma positiivne laeng ei suuda elektronide suurenenud laengut tasakaalustada. Elektriliselt neutraalne aatom on muutunud negatiivseks iooniks, ta avaldab negatiivse elektrilaengu välismõju. 1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Tänapäeval kasutatakse merevaigu asemel klaaspulka kui odavamat ja kättesaadavamat. Hõõrudes klaaspulka nahaga, soojenevad kehad ning molekulide liikumine kiireneb. Klaaspulga aatomite koosseisust vabanevad elektronid ja lähevad nahale. Klaaspulga aatomid jäävad laetuks positiivselt, nahk aga negatiivselt. Leppeliselt omab klaaspulk positiivse laengu, sest "positiivne" ja
9. Aatom kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi. 10. Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma. 11. Elektronid on umbes 2000 korda aatomi tuumast kergemad. 12. Elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber aatomi tuuma. 1.3. Elektrilaengud Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde. Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi -
Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad aatomid negatiivselt laetuks ja neid nimetatakse negatiivseteks ioonideks. Juhul, kui välismõju toimel kaob tasakaal tuuma positiivsete ja elektronide negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks. Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast. Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv
annaabi.ee 
