sõltub peale laengu suuruse ka juhi omadusest, mida nimetatakse elektrimahtuvuseks. Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis muudab selle juhi potentsiaali ühe ühiku võrra: C=Q/ Elektrimahtuvuse ühikuks on C (kulon)/V (volt) = F (farad). 1 F on niisuguse juhi mahtuvus, mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on suhteliselt suur elektrimahtuvus, mis on võrreldav maakera elektrimahtuvusega ning seetõttu kasutatakse sageli ühikuid F (mikrofarad) = 10-6 F ja pF (pikofarad) = 10-12F. Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav. Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Elektrolüütkondensaatorid võivad olla polaarsed ja mittepolaarsed. Polaarse elektrolüütkondensaatori
Oluline on siin aga ära seletada füüsikalise olemuse sisu selle vorm ei muuda sisu. Tegemist ei ole meil siin punkt- laenguga. Kera pind on laetud ühtlaselt. Järelikult väli on tsentraalsümmeetriline. Oletame seda, et sfäär on meil õhus. Seega väljatugevus on: Kera ümbritseva ruumi jaotame kihtideks paksusega dr. Seega kihi ruumala on: Selles eksisteeriv energia on aga järgmine: Seega välja energia tuleb: kus avaldis on võrdne kera elektrimahtuvusega C. Välja energia valem on sama laetud juhi energiaavaldi- sega. Laetud juhi energia: 115 kus on välja potentsiaal. 3.2.1.3 Välja gradient Punktlaengu välja potentsiaal avaldub funktsiooniga: Vaatleme väljas olevat punkti x, mille asukoht on raadiusvektoriga r* ära määratud. Joonis 41 Punkt x laengu väljas. Kui aga nihkuda sellest punktist q poole, siis välja potentsiaal suureneb
Analoogiliselt oli see nii ka inertse massi ja raske massi korral. 3. Massi ja energia ekvivalentsuse järeldus Elektriliselt laetud tsentraalsümmeetrilise sfääri väljatugevus E avaldub valemiga: Kera ümbritseva ruumi jaotame kihtideks paksusega dr. Seega kihi ruumala dV avaldub: Selles kihis ruumalaga dV eksisteeriv energia avaldub aga järgmiselt: Ja seega kogu välja energia saame aga järgmiselt: kus avaldis on võrdne kera elektrimahtuvusega C. Valem näitabki seda, et elektriväli omab energiat. Välja 118 energia valem on samasugune laetud juhi energia avaldisega. Laetud juhi energia avaldub nõnda: kus φ on välja potentsiaal: mis näitab potentsiaalset energiat, mida laetud keha omandab elektriväljas olles. Vastavalt Albert Einsteini erirelatiivsusteoorias avaldatud seosele E = mc2 on energia ja mass ekvivalentsed suurused
annaabi.ee 
