NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID) EEG: UURITAKSE PEAAJU BIOELEKTRILIST AKTIIVSUST; PEANAHALE, VAHEL KA AJU PINNALE/AJJU ASETATAKSE ELEKTROODID, MIS REGISTREERIVAD AJU TOODETAVAID ELEKTRILAINEID. VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS. RÖNTGENKIIR SUUNATAKSE LÄBI ISIKU PEA NING AJUKIHI TAGA PAIKNEVA DETEKTORI ABIL MÕÕDETAKSE KIIRIUSINTENSIIVSUST. MÕÕTMISI KORRATAKSE ERI NURKADE ALL NING ARVUTATAKSE VÄLJA UURITUD KIHI RUUMILINE KUJUTIS , KUJUTATAKSE PILDILISELT; PET: MÄÄRATAKSE, MILLISED AJUOSAD ON MINGI TEGEVUSE KORRAL AKTIIVSED
PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND). UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U
Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. 1. Elektroentsefalograafia - EEG Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul
annaabi.ee 
