väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei
Nahksisu ise on üks luksusliku auto põhitunnuseid. Odavama klassi tootjad proovivad lehma kehakatet asendada kunstnahaga, aga tulemus ei ole alati kõige parem. Lisaks nahale valmistatakse istmekatteid ka veluurist, sametist ning muust materjalist. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moodustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnetmaterjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus ca 2/3. Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõikeriistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus
lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine
Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. 44) Materjalide füüsikalised omadused. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposii-did, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri- takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja meh-aanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, näiteks Ag- Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid
Neilt nôutakse eelkôige väikest kontaktitakistust ja minimaalset kokkukeevitutavust. Liugkontaktid kujutavad endast hôôrdepaari, kus materjalilt nôutakse lisaks eelnimetatud omadustele, väikest hôôrdetegurit, suurt eletrierosiooni- ja kulumiskindlust. Nagu eespool nähtub, esitatakse elektrikontaktmaterjalidele vastukäivad nôuded, mida pole vôimalik saada üht materjali kasutades. Seepärast on kaasaja elektrikontaktmaterjalid tavaliselt komposiitmaterjalid, mis valmistatakse erinevatest materjalidest pulbertehnoloogia meetodil. Puhtad metallid (Au, Ag, Cu, Pl) on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, korrosioonikindlad ja väikese kontaktitakistusega. Neil materjalidel on väike kôvadus ja elektrierosioonikindlus ning nad on kallid. Seepärast kasutatakse neid vaid nôrkvoolulülitites ja liikuvates kontaktides (mitmesugused kontaktorid, käivitid, releed, komandoaparaadid jt)
arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõva- riistadest ja kaevandustööriistadest
annaabi.ee 
