Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektrikellad" - 5 õppematerjali

Füüsika KT kordamine - magnetvoog-induktiivsus-Faraday seadus
1
pdf

Füüsika KT kordamine - magnetvoog, induktiivsus, Faraday seadus

1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei...

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist
Liivakell
9
doc

“Liivakell”

voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis) Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20.sajandi esimeses veerandis. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskell säilitab suure täpsusega võnkesageduse. See kell eksib ühe sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse aatomkelli, mis on kvartskell koos aatomresonaatoriga. Neil kelladel on mõõteviga 100 000 aasta kohta 1 sekund. 4 Viitamine??

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. • Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta. Nimetus Väärtus Universumi vanus 1018 s  1011 a

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED
120
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. · Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta. Reemo Voltri Nimetus Väärtus

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Edasi tulid rataskellad , mida tänapäeval tuntakse mehaaniliste kelladena. Need leiutati ca 800. aasta paiku. Nende käivitamiseks (energiaallikaks) kasutati langevate kehade raskust, nn kellapomme. Kella käiku reguleerib pendel. Suur samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli pikkuse ja võnkeperioodi vahel. Siis sai juba täpsemalt fikseerida sekundi pikkust. Hiljem hakati kasutama pommide asemel vedrusid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Elektrikella energia saadakse patareist, mis paneb tööle kaks elektromagnetit, mis nende vahel asuvat ankrut kordamööda külge tõmbavad. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Kvartskella energia saadakse elektroonsest generaatorist, mis käivitab elektrimootori. Generaatori sagedust aitab püsivana hoida generaatori poolt võnkuma pandud kvartskristall, sest kvartskristalli

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun