võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nagu Ats, Mats, Leo või Ülo. Halvimal juhul ka Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist
- elektroivoolu allikas, kus toimunud keemilisest reaktsioonist vabanenud energiat kasutatakse elektri saamiseks. Alalisvool Ülekandekaod on väiksemad Ülekandeliin vajab vähem ruumi Elektrivõrgu muutustele on parem reageerida – vähem elektrikatkestusi Võimsus on kiiremini reguleeritav EstLink 1 vs EstLink 2 EstLink 1 EstLink 2 350 MW Võimsus 650 MW +- 150 kV 450kV Pinge 105 km ca 170 km Pikkus Kaabel merekaabel (145 km) maimaismaakaabli peavoolu ahela kaabel (12 km) maismaakaabli tagasivoolu ahela
sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest. Teiseks tõenäolisemaks kriisiks on Eestis magnettormid. Eesti asub Maa magnetpoolusele suhteliselt lähedal ja seetõttu on Eestis magnettormide mõju tugevam. Peamine oht, mis magnettormidega kaasneda võib on elektrikatkestus, mida Eestis ka juhtunud on. Eestis ei ole juhtunud veel nii suurt elektrikatkestust nagu näiteks Kanadas, kus jäi elektrita paar miljonit inimest aga see ei tähenda, et ohtu pole. elektrikatkestusi ennetada pole üldiselt võimalik, sest looduse vastu ei saa. Mida inimesed teha saavad, on valmis olla. Näiteks koguda toiduvarusid ja õppida käituma kriisiolukordades ilma paanikata. Eestit ei ohusta tsunamid või tornaadod, kuid see ei tähenda, et eesti kriisidest täiesti puutumatu on. Inimesed peaksid rohkem hakkama mõtlema oma turvalisusele ja sellele, kuidas käituda kriisiolukorras, kui Eestit peaks tabama näiteks suurem küberrünnak või magnettorm.
Tallinn, 03.06.2013 ......................... SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut BAKALAUREUSETÖÖ ÜLESANNE , üliõpilaskood Bakalaureusetöö teema: 2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste analüüs Ülesanne: Eesmärgiks on analüüsida, miks 2012. aastal toimus Saare- ja Hiiumaa piirkonnas tunduvalt rohkem elektrikatkestusi, kui eelnevail aastail. Lähteandmed: 1. 2012. aastal oli paljude elektrikatkestuste põhjustajaks jäide, sulalumi, torm, mis kukutasid elektriliinidele oksi ja lõhkusid enese raskuse all liine kui ka traaverseid. 2. Võrgu konfiguratsioon 3. Võrgu seisukorrainfo 4. Keskkonnainfo Lahendamisele kuuluvate probleemide loetelu: 1. Analüüsida 2012. aasta Saare- ja Hiiumaa piirkonna elektrikatkestuste põhjuseid. 2
Need tingimused on tihti vastastikus seoses päikesetormidega. Virmalisi on seda rohkem ning võimsamalt, mida enam esineb päikesel plahvatusi.(2) Elektrivool, mis tekitab virmalisi, moodustab oma magnetvälja. See mõjutab ka Maa magnetvälja, mis muutub virmaliste läheduses. Muutused toimuvad otse virmaliste all ning Maa magnetväli muutub irratsionaalselt. Maad ei mõjuta mitte virmalised, vaid teda tekitavad protsessid. Need muutused võivad segada raadiosidet, kui ka tekitada elektrikatkestusi. (2) Virmalisi võib liigitada kaheks: n-ö rahulikud ja tavalised virmalised. Rahulikke virmaliskaari esineb Maa magneetilisi pooluseid ümbritsevatel virmaliste tsoonides peaaegu pidevalt. Sellisteks virmalisteks nimetatakse tavaliselt helerohelisi, tuhandete kilomeetrite pikkuseid kaari. Vastupidiselt tavavirmalistele, seisavad rahulikud virmalised justkui paigal või meenutavad õrna lainetust. (2) 1.3 VIRMALISTE ERINEVAD VÄRVID
ümberkorraldusi, et luua uusi töökohti masinaehituses. Seda aga ei võimalda riigi kehv planeerimis- ja juhtimisoskus. Lisaks takistab seda USA majanduslik blokaad. Energeetika Viimase 10 aasta jooskusl on kasvanud toornafta toodang. Selle tulemusena langes nafta import märkimisväärselt. Seejuures suurendati maagaasi tootmist 32,3 miljonilt m3 (1990) 350 miljonini m3 (2003) aastas. Elektrienergiat kasutavad peaaegu kõik. Vanad masinad aga põhjustavad sagedasi elektrikatkestusi. Osatähtsus jaamade liigi järgi (2004): · hüdroelektrijaamad 1% (0,08 mrd. KWh) · soojuselektrijaamad 99% (15,57 mrd. KWh) Elektrit toodeti: 15,65 kWh (2004) Elektrit tarvitati: 13,27 kWh (2004) 18 Veondus 1991.aasta kütusepuuduse ja säästlike busside puuduse tõttu vähenes ühiskondlik transport. Selle tulemusena kerkis esile taksoteenus (enamjaolt ebaseaduslik). Suurtesse
Levinud riketeks on: 1. Suurenev müra Viitab laagrite või reduktori kulumisele. Müra põhjustab ka määrdeaine puudumine masina liikuvate sõlmede vahel. Ehkki tänapäevaseid masinaid peetakse hooldevabaks, on nende eluea pikendamiseks soovitav puhastada ja määrida liikuvaid sõlmi. 2. Elektrikatkestused. Toitejuhtme sisemised vigastused. Rike asub tavaliselt pistiku korpuse läheduses. Vajadusel tule vahetada toitejuhe uue vastu. Lüliti rikke puhul asenda see uuega. Elektrikatkestusi põhjustab ka harjade kulumisest või kinnikiilumisest tingitud nõrk kontakt. Uute grafiitharjade paigaldamine on võimalik harjahoidjaid katvate korkide eemaldamisel või masina korpuse avamisel. 3.Tugev sädelemine kommutaatoril Kommutaatori kulumise, määrdumise, harjade ebaõige asendi esimene tunnus. Kommutaatorit on võimalik puhastada bensiinis niisutatud lapiga või peeneteralise lihvpaberiga. Peeneteralise lihvpaberiga kergelt lihvides saab puhastada ka harju
keskkonnamõju jne. Püsiva kasutuse korral tagab enamikul juhtudel hoone vajaliku soojusvarustuse korralik ahi, mis piisava massiivsuse korral hoiab ruumitemperatuuri ühtlasena. Ahi on turvaline kütteallikas maapiirkonnas asuvatele elamutele ka seetõttu, et ei vaja elektrit. Kuigi elektrijaotusvõrgu varustuskindlus on viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, tuleb siiski igal aastal ette lühemaid või pikemaid elektrikatkestusi. Ahikütte tõhususest rääkides on oluline märksõna ahju efektiivsus, mille võti on puitmaterjali kiire põlemine väga kõrgetel temperatuuridel. Puidu kütteväärtus oleneb puuliigi tihedusest ja puidu niiskusest. Põletatav puit peab olema kuiv. Puidu niiskus vähendab oluliselt puidu kütteväärtust, suurendab põlemisgaasi mahtu ja halvendab süttimist. Kui põhisoojusallikaks on soojuspump või keskküttekatel, siis toimub soojuse jaotus radiaatorite või põrandakütte kaudu
annaabi.ee 
