vabalangemise puhul tahavad osakesed liikuda madalama potentsiaalse energiaga olekusse. Seega liigub vool (elektronid) kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Elektrivälja erinevate punktide vaheline pinge U on arvuliselt võrdne laengu q ümberpaigutamiseks vajaliku töö A ja selle laengu suhtega - U=A/q Voolu kulgemise kiirus. Elektriväli levib ruumis kiirusega 300000 km/s, s.o. valguse levimise kiirusega. Sama kiirusega levib ka elektrivool elektrijuhtmes. esimesel pildil kuna magnetväli on (pooluselt N poolusele S) risti jõuga (põhimõtteliselt võib vaadelda kui jõudu mis hoiab seda konstantsel nurkkiirusel ehk mõjub selle keerleva asja liikumise suunas), siis magnetilise induktsiooni tõttu tekib juhtmesse vool mis põhjustab lambis energia vabanemist (elektromotoorjõud?). Kuna teisel pildil on jõu ja magnetvälja suunad paralleelsed siis voolu ei teki. Selle toimimist saab põhimõtteliselt mõista vasaku käe reegli järgi
2. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks? 1. Suurin negatiivse laenguga osake. 2. Negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. 3. Negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on juurde võtnud ühe või mitu valentselektroni. 4. Normaalsetes tingimustes omab negatiivset elektrilaengut. 5. Väikseim negatiivse laenguga osake. 3. Millises materjalis on palju vabu elektrone? 1. Pooljuhis. 2. Dielektrikus. 3. Isolaatoris. 4. Elektrijuhtmes. 5. Vedelikes. SAADA VASTUSED Kordamine Vasta küsimustele 1. Kuidas aatomites elektronid liiguvad? 2. Milline on aatomis normaalses olukorras elektriline tasakaal? 3. Millal õeldakse, et aatom on neutraalne? 4. Millal on aatomis elektriline tasakaal rikutud? 5. Millal hakkab aatom avaldama elektrilist välismõju? 6. Millal avaldab aatom positiivset välismõju? 7. Millist aatomit nimetatakse positiivseks ionniks?
22.Milliseid aineid nimetatakse paramagnetiteks? Tuua näiteid. 23.Milliseid aineid nimetatakse ferromagnetilisteks aineteks? Tuua näiteid. 24.Milliseid aineid on võimalik magneetida? Põhjenda. tuua näiteid. 21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. 1. Mis on magnetväli? 2. Millal magnetväli tekib? 3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine? 4. Vooluga juhe magnetväljas. 5. Mis elektrivooluga alati kaasneb? 6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8. Kas sirgjuhe tõmbab enda külge ferromagnetilisi kehi? Põhjenda. 9. Mis määrab el. vooluga juhtmele mõjuva jõu? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 10.Kuidas määratakse magnetväljas juhtme liikumise suund? 11.Millal indutseeritakse muutuvas kontuuris emj. 1 volt? 12.Mida nimetatakse elektrimasinaks? 13.Milleks muundub elektrienergia elektrimootoris? 14
Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1. Analoog- ja digitaalsignaal Igasugune signaal kujutab endast mingi nähtuse muutust ajas. Näiteks: mikrofoni membraa- ni asukoht tasakaaluasendi suhtes, temperatuur mingis ruumipunktis, värvus fotoaparaadi sensori mingis punktis ja nii edasi. Tänapäeval kantakse suur osa signaale edasi elektri- ja elektromagnetlainetena, vastavalt siis elektrijuhtmes või eetri kaudu. Oletame näiteks, et meil on vaja mikrofonist tulev helisignaali elektriline üleskirjutus edasta- da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse. Mikrofon väljastab elektrilise analoogsig- naali (vt. joonis 2), see tähendab, elektriline signaal vastab üks-ühele membraani võngete- le. Analoogsignaal on võrdlemisi tundlik mitmesugusele mürale (vt. joonis 3, aga kui algne 5
annaabi.ee 
